Hinnatõus sööb tulumaksu alandamise

Praeguseks on tulumaksu langemine 1 protsendi võrra jõutud juba unustada, sest kõigi kõneaineks on tõusvad hinnad. Olgu siis alkohol või tubakas, ilma mille tarbimiseta oleks võimalik ka toime tulla. Kuid kütuseaktsiis tabab nii sõitjaid kui kaudse lisandusena ka poest leiva-saia ostjaid. Tuleb nõustuda SLÕhtulehe artiklis toodud väitega, et statistiline palgatõus on tabanud kedagi teist. Minust on see ka mööda läinud.

Meenutuseks matsirahvale kuidas ilma püksata tuleb õnn meie õuele

Varsti lähen oma magistrikraadiga trollijuhiks – neil palgad kerkivad!
09.08.2007 SLÕ
Kadri Paas

Tempokalt kerkiv inflatsioonikõver suurendab piima-, leiva- ja eluasemekulusid. Eriti ränk hinnatõusulöök tabab eestlasi uue aasta algul, mil bensiiniliiter kallineb krooni võrra, vedades hinnad lakke ka muudel kaupadel.

Kui juunis kallinesid toit-jook 6,6% ja teenused 9,4% – viimane on märk mitmel pool ootamatust bussipiletite hinna hüppest –, siis juuli lõi kõik senised rekordid.

Eluasemekulud kasvasid 16,6%, söök ja jook kallinesid 7,7%, söömine väljaspool kodu 9,9% ja tervishoiuteenused 7,3%. Inflatsioonikasv on mulluse juuliga võrreldes tervenisti 6,4% kõrgem.

Aga see pole veel kõik. Kui järgmistel kuudel püsib inflatsioon konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu hinnangul umbes 5% tasemel, siis uue aasta algul tõusevad hinnad taas kuus ja rohkem protsenti.

Seda on Josingu arvates liiga palju. Eriti, kui arvestada, et arenenud Euroopa riikides kõigub inflatsioon 1,5–3% vahel.

Õpetajaametist magistrikraadiga trollijuhiks

Veel mullu koolis ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajana töötanud, kuid hiljuti viletsa palga pärast ametit vahetanud Rahel tunnistab SL Õhtulehele, et pidev edujutlus häirib teda.

«Kuigi räägitakse palkade tõusust, siis unustatakse, et tegu on statistikaga ja mina isiklikult ei tunne, et minu palk kasvaks iga aasta viiendiku võrra. Pigem on palgatõus ehk mõnisada krooni,» tähendab ta.

Vähegi inimväärse palga teenimiseks on Rahel korduvalt töökohta vahetanud.

«Inflatsioon sööb sellise naeruväärse palgatõusu lihtsalt ära ja raha juurdeküsimine tähendab töötajale ülemuse silmis sageli ebasoosingusse langemist. Seetõttu loobusin ka õpetajaametist, mis mulle tegelikult meeldis,» tunnistab ta.

Raheli arvates pole mõtet avalikkust lollitada juttudega meeletust edukusest.

«Ma ei salli, kui räägitakse lausvalet. Valet, mida on suuteline läbi nägema ka üheksanda klassi õpilane. Varsti lähen oma magistrikraadiga ilmselt trollijuhiks – neil ju palgad kerkivad – või välismaale!» lisab Rahel muiates.

Uue aasta algul veab inflatsioonikõverat ülespoole kütuse-, aga ka tubaka ja alkoholiaktsiisi hüppeline tõus. Samuti kehtestatakse elektriaktsiis. Isegi juhul, kui inimene pole suitsu- ega napsisõber, ei pääse ta hinnatõusust, sest kütuseliitri kallinemine kergitab automaatselt ka kõiki muid hindu.

Sellel aastal käima läinud hinnatõusumaratoni võrdleb Marje Josing 2000. aastate algusega, mil kallinemine oli sama tormiline ja inflatsioonitase kõrge

Eestis on kallis elada

«Kui meie hinnad ulatuvad umbes 60–70 protsendini Soome tasemest, mis on kallis riik, siis siinsed palgad on ikka kordades väiksemad,» selgitab Josing, miks on Eestis kallis elada.

Samas lohutab rahandusministeerium inimesi järjest suurenevate palkadega.

«Palgad kasvasid esimeses kvartalis 20% võrra ning ka teises kvartalis peaks palgatõus olema samas suurusjärgus,» teatab ministeerium.

Enamik töötajaid paraku ei näe, et neil lausa iga kvartal palka kergitatakse, nagu ministeerium teab.

Rahandusminister Ivari Padar omakorda lohutab, et tubaka, alkoholi ja mootorikütuse aktsiisi kergitamine ning elektri- ja gaasiaktsiisi kehtestamine 2008. aastal suurendab inflatsiooni vaid üle 7%.

SEB Ühispanga raha- ja kapitaliturgude divisjoni ökonomist Hardo Pajula aga ennustab tuleva aasta inflatsiooniks keskmiselt 5%.

«Kui rahamass ei kasva, ei saa kõik hinnad korraga tõusta. Kui laenukasv Eestis pidurdub, hakkab see varem või hiljem ka hinnatõusu kammitsema,» usub Pajula.

Praegune inflatsioon ei ole tema kinnitusel veel nii kõrge, et selle ettearvamatu hüplikkus hakkaks oluliselt majanduslikku arvestust segama.

«Selle mõju tunnevad oma nahal eelkõige eksportivad ettevõtted. Kõige varem mõjutabki liigkiire inflatsioon nendes firmades töötavaid tavainimesi. Et pikas perspektiivis saavad aga kõik ülejäänud tavainimesed oma pangaarvetel või kukrutes olevad kroonid kas kaupu eksportivatelt ettevõtetelt või laenuraha importivatelt pankadelt, siis mõjutavad kahe eelnimetatud majandussektori käitumismustrid kogu ülejäänud majandust,» analüüsib Pajula.
http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=241377

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: