Suurfirma kaebab väikse saastekvoodi peale

Kundas tegutsev Estonian Cell on kirjutanud valitsusele kirja, et protestida hinnatõusude ja heitliku majanduspoliitika pärast. Välismaa investoritest võib täitsa aru saada kui Eesti eelis polegi enam odav tööjõud ja vabadus piiramatult loodust saastada. Pole vahet, et sellise tegevuse tulemusel saadud toodang viiakse Eestist välja ja sellega vähendatakse kaubavahetuse bilansi puudujääki.

Teemast kirjutab Virumaa Teataja

 Estonian Cell ägab murekoorma all
09.01.2008
Andres Pulver, toimetaja

Estonian Celli omanikud on tõsiselt mures siinse majanduskliima halvenemise pärast, kaaludes erinevaid stsenaariume tehase tegevuse jätkamiseks.

Kunda haavapuitmassitehase omanikud on tõsiselt mures Eesti majanduskliima halvenemise üle. ASi Estonian Cell juhatuse liige Riia Ratnik ütles, et firma saatis detsembri keskel valitsusele kirja ja ootab sellele vastust.

“Ootame reageeringut – kas Eesti vajab tööstust või mitte,” selgitas Ratnik. “Tööstus on majanduse alustala, mitte kinnisvaraäri või kaubandus, aga valitsuse otsused töötavad tööstusele vastu,” lisas ta.

Rasked otsused

Poliitikud on teinud Riia Ratniku hinnangul viimasel ajal otsuseid, mis panevad tööstusettevõtted raskesse olukorda. Estonian Celli mõjutavad kõige rohkem elektri hinnaga seonduvad otsused.

“Elektriaktsiis, muutus võrguülekande tasude arvutamise metoodikas, mis tõstaks võrguühenduse hinda meie jaoks 18 protsenti, mullu mais kehtestatud taastuvenergia tasu, mis peagi tõuseb,” loetles Riia Ratnik.

Estonian Cell tarbib üle kahe protsendi Eestis tarbitavast energiast ja elektrihinna tõus seab firma raskesse olukorda. Energia osa Estonian Celli tootmiskuludes on üle 20 protsendi.

“Valitsus oleks pidanud leidma kolmele või viiele suurimale elektritarbijale pehme aktsiisidele ülemineku,” arvas riigikogu liige Toomas Varek, kelle sõnul on nüüd, pärast aktsiisimaksu kehtimahakkamist, juba keeruline seadust muuta.

Teine oluline probleem, mis lahendamist vajab, on süsihappegaasi saastekvootide kogus, mis tehasele on eraldatud. Aastateks 2008-2012 on jaotuskava aluseks võetud 2006. aasta tarbimine.

“Meie 2006. aasta aprillis alles käivitasime tehase ja töötasime pea kogu aasta osalise võimsusega,” rääkis Ratnik ja lisas, et Estonian Celli ei tohiks panna samasse ritta ettevõtetega, mis 2006. aastal toodangut täies mahus andsid.

Riia Ratnik tõi välja, et saastekvootide algne idee oli saaste vähendamine. “Nüüd oleme jõudnud olukorda, kus need, kes 2006. aastal saastasid, võivad seda jätkata, aga meie peaksime hakkama saastamist oluliselt vähendama,” lausus ta.

Saastekvootide küsimuses on mõne kuu taguse ajaga võrreldes siiski väike valguslaik tunneli lõppu ilmunud. “Meile anti õigus valitsuse reservfondist lisakvooti taotleda,” selgitas Riia Ratnik.

Kunda linnapea Allar Aron ütles, et sellisel suurinvesteeringul, nagu on Estonian Cell, ei saa lasta kuhugi kolida. “Igal alustaval ettevõttel on esimestel aastatel keeruline ja kui probleeme juurde tekitatakse, muutub olukord loomulikult raskemaks,” arvas linnapea.

Aron lausus, et ta tahab olla optimist ja loota, et jutud Estonian Celli ärakolimisest jäävadki üksnes juttudeks. “Aga minu teada on seda asja siiski tõsisemalt arutatud kui vaid kohvilauas,” rääkis Kunda linnapea.

Riia Ratnik kummutas väited selle kohta, et tehase Eestist mujale kolimine oleks praegu tõsiselt võetav alternatiiv. “Tegemist on puhta spekulatsiooniga,” tähendas ta.

Allar Aroni arvates oleks piinlik, kui selguks, et Pihkva või Novgorodi oblastis on parem investeerimiskliima kui Eestis.

Just Pihkva oblastisse plaanib uut haavapuitmassitehast rajada üks Estonian Celli omanikest. Riia Ratnik kinnitas, et see tegevus siiski Estonian Celli kuidagi ei puuduta ja uue tehase omanikering ei kattu Estonian Celli omaga.

Just Estonian Celli omanikeringis näevad aga väga suurt probleemi nii Toomas Varek kui ka Allar Aron. “Kui Estonian Cell kotid kokku pakib, mõjutab see Kunda linna ja kogu Eestit, kuid kõige rängem oleks hoop Eesti mainele,” arvas Aron.

Toomas Varek ütles, et praegune olukord teeb karuteene Eesti riigi autoriteedile, sest Estonian Celli üks osanik on Euroopa arengupank EBRD.Lisaks on Estonian Cell, mis müüb oma toodangu sajaprotsendiliselt välismaale, oluline Eesti väliskaubanduse bilansi tasakaalustaja. “See on esmane asi, mida tuleb tähtsustada,” märkis Varek.

Lahendust otsitakse

Kunda linnapea Allar Aron ei näe võimalust, et Eesti peaks hakkama tulevikus tsementi, elektrit ja tselluloosi sisse ostma. “Mida me vastu pakume?” küsis ta lakooniliselt.

Toomas Varek soovitas Estonian Celli juhtkonnal kutsuda riigikogu majanduskomisjoni tehasesse väljasõiduistungile ja lubas ka ise olukorra lahenemisele kaasa aidata.

“Ma ei taha, et see teemaring muutuks poliitilise võitluse osaks ja kindlasti ei kavatse ma opositsionäärina hakata valitsusele kaikaid kodarasse loopima,” sõnas Varek. “Probleem vajab lihtsalt lahendamist, seetõttu on mõistlik majanduskomisjon kohale kutsuda, sest seal on esindatud nii koalitsioon kui ka opositsioon.”

Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Marko Pomerants ei soovinud praegu kujunenud olukorda pikemalt kommenteerida. “Paari nädalaga midagi ei muutu, veebruari algul tuleb majandusminister Lääne-Virumaale ja käib ka Kundas,” rääkis ta. “Läheme kohale ja vaatame, kui palju on selles loos emotsioone, kui palju riigipoolset möödapanemist ja mida saab ette võtta,” lausus keskkonnakomisjoni esimees.

Virumaa Teataja andmetel on majandusminister Juhan Parts peaaegu ainus valitsuse liige, kes praeguses olukorras on asunud Estonian Celli poolele.

http://www.virumaateataja.ee/090108/esileht/15043461.php

Juhtkiri: Vesi peale
09.01.2008

Ei ole vist raske nõustuda Estonian Celli juhatuse liikme Riia Ratniku arvamusega, et riigi majanduse alustala on ikka tööstus, mitte kinnisvaraäri või kaubandus. Ometi võtab valitsus järjepanu vastu otsuseid, mis teevad suurte tööstusettevõtete elu üha raskemaks.

Nüüd on jõudnud asjalood sinnamaale, et liiguvad kuulujutud, nagu tahaks omanikud haavapuitmassi tootmise Eestist ära viia. Ja ka teisest Kunda suurfirmast – Kunda Nordic Tsemendist – tuli mõni kuu tagasi signaal, et kui valitsuse senine poliitika jätkub, siis võib tsemenditootmine Kundas ühel hetkel seisma jääda.

Kuulujutud on küll kuulujutud, aga vanarahvas teab öelda, et suitsu on ikka seal, kus on tuld.

Omanikel ei ole huvi Eestisse investeerida, kui valitsus ettevõtteid kuidagiviisi ei toeta ja muudab oma otsustega ülimalt küsitavaks võimaluse investeeringuid tagasi teenida.

Kaks viimast suurtööstusevaenulikku näidet on elektrienergia aktsiis ja saastekvootide nappus, mis panevad tõsiselt mõtlema nii Estonian Celli kui ka Kunda Nordic Tsemendi juhtkonna ja omanikud.

Samas annavad need kaks Kunda ettevõtet küllalt olulise osa Eesti väliskaubanduse käibest. Niikuinii ostame me mujalt maailmast tunduvalt rohkem, kui me sinna müüme. Eesti väliskaubanduse defitsiit vähenes küll eelmisel aastal Eesti Panga hinnangul oodatust kiiremini, kuid on siiski endiselt üsna suur.

Iseküsimus on loomulikult see, millise mulje jätab Eesti välismaailmale, kui riik laseb vee peale suurinvesteeringule, mille üheks osanikuks on ka Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank EBRD.

EBRD on organisatsioon, mille eesmärk on aidata Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning SRÜ riikide majandusel areneda turumajanduse suunas. EBRD osanikeks on riigid nendest regioonidest ja mujalt maailmast ning Euroopa Komisjon ja Euroopa Investeerimispank. Nii et millise mulje me siis maailmale jätame?

http://www.virumaateataja.ee/090108/esileht/15043483.php 

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: