Reformierakond annab eesti töötajale poomisnööri

 Reformierakonna juhitavas Sotsiaalministeeriumis on tulnud toredaid mõtteid kuidas võiks majanduskriisi ootuses vabaneda tülikaks muutuvast töötajast veelgi hõlpsamalt ja kiiremini. Matsid maksavad, sest on lihtsad Eesti talupojad, kes ei saa millestki aru ja kellel läheb alati meelest ära (kes tema raha varastavad, Kallas, Ojuland)

Uus töölepinguseadus lubaks omanikul töötajaid kergekäeliselt vallandada
10.01.2008 http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=261625
Karoliina Vasli

Reformierakonna algatatud uus töölepinguseadus hõlbustab töötajate vallandamist ja kärbib nende koondamistasusid. Eelnõu on tekitanud palju paksu verd koalitsioonis ja hämmastab ametiühinguid.

Sotsiaalministeeriumi koostatud eelnõu järgi väheneks koondamishüvitis ühe kuu (varem nelja) keskmise palgani, olenemata tööstaažist; alla kolmeaastast last kasvatav vanem oleks võimalik töölt vabastada; kaoksid tööraamatud; kirjalik tööleping poleks enam kohustuslik. Peaminister Andrus Ansip väidab, et selline töölepinguseadus aitaks muuta tööjõuturu paindlikumaks, mis olevatki erakonna üks tänavusi prioriteete.

Uus seadus – tagasi nõukaaega?

“Sellest eelnõust ei saa asja,” ütleb Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) esimees Harri Taliga. “Eeldab pikka võitlust ja piikide murdmist, aga eelnõu on absurdne.”

Taliga leiab, et sotsiaalministeerium on valetanud ja vassinud. Tema sõnul korrutati alatasa, et eelnõu pole veel isegi olemas ja siis paari päeva eest saabus teade nagu välk selgest taevast: eelnõu on valmis! “Vaevalt, et ministeeriumi usinad töömesilased eelnõu pühadeaegu välja mõtlesid,” sõnab Taliga.

EAKLi põhiseisukoht on, et uus tööpoliitika ei loo uusi töökohti. “Tööandja ei võta ju inimest tööle, kui tahab ta järgmisel päeval vallandada… Inimesi võetakse tööle siis, kui on amet pakkuda ja võimalik palka maksta. Kurat, nagu nõukogudeaegsed direktiivid, mis kohustasid seda ja toda tegema. Mis selle mõte on?”

Tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis märgib, et uus seadus peab Eesti viima eurotsooni. “Täna kehtib Eestis euroopalik töötuskindlustus ning ettevõtlusmaastikku ilmestavad mikroettevõtted, kes tihti annavad tööd vaid mõnele inimesele. On tagumine aeg visata viimane nõukogude tsiviilõiguse jäänus prügikasti ning kehtestada euroopalik seadus, mis motiveerib tänaseid töövõtjaid hakkama tööandjateks ning annab riigi majandusarengule vajaliku impulsi.”

Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Janno Järve leiab, et tavaliselt koondatakse just siis, kui ettevõte on sattunud majandusraskustesse. “Pigem suunata raha näiteks allesjäänud tööliste ümberõppesse.”

Eelnõu näeb ette, et töötuskindlustusehüvitist suurendatakse esimesel 100 töötuse päeval 50 protsendilt 60-le, võttes arvesse viimase aasta keskmist palka. Kui töötu pole sajakonna päeva jooksul uues ametis alustanud, jääb töötuskindlustusehüvitise asendusmäär muutumatuks ehk 40% juurde. Muutub seegi, et koos ületundidega võib inimene nädalas tööd rabada 48 tundi.

Eksminister ei kiida eelnõud

Koalitsiooninõukogu eestseisuse liige, Isamaa ja Res Publica Liidu peasekretär Margus Tsahkna ütleb, et erakond pole eelnõuga veel tutvunud ega oska seega seisukohta võtta. “Vana töölepinguseadus vajas reguleerimist ja kaasajastamist, aga praegune sotsiaalministeeriumi eelnõu tuli tõesti üllatusena.” Tsahkna teada pole eelnõu jutuks olnud ei koalitsiooninõukogus, valitsuskabinetis ega valitsuse istungitel.

Riigikogu sotsiaaldemokraatide juht Eiki Nestor ütles Postimehele, et uus töölepinguseaduse eelnõu on kahetsusväärne. See pidavat vähendama 600 000 Eesti töövõtja turvatunnet ja kahandab nende õigusi. Ta lisas, et sel teemal on mõtet riigikogu ette tulla vaid seaduseelnõuga, mis on ette valmistatud koostöös tööandjate ja ametiühingutega.

Sotsiaalminister Maret Maripuu kinnitab, et tegemist pole kabinetivaikuses sündinud eelnõuga. Tema sõnul algasid töölepinguseaduse ettevalmistuse konsultatsioonid mullu oktoobris.

Endine sotsiaalminister Jaak Aab (Keskerakond) leiab, et praegu on eelnõul veel palju miinuseid, mis võivad paksu verd tekitada. “Selge, et praegusel kujul on see kallutatud,” vihjab ta sellele, et seadus toetaks pigem tööandjaid. “Jutt on ilus, aga paindlikumaks muutumine tähendab tegelikult töötajate kaitse vähendamist.” Aab arvab, et majanduse jahenemine võib tuua kaasa töötajate vallandamiselaine. “Tundub, et nüüd on omanikul töösuhet lihtsam alustada. Inimene võetakse tööle lühiajaliselt ja lastakse lahti – kulukaks see ju ei lähe.”

Tema arvates võiks osa töötutele mõeldud rahast minna hoopis koondatud inimeste ümberõppe finantseerimiseks.

“Sellisel kujul seda seadust küll ei poolda,” ütleb Aab ja lisab, et nii mahuka seaduse vastuvõtmiseks kulub kindlasti hulk aega. Enne peaksid tööandjad ja ametiühingud üksmeele leidma.

Eile saadeti eelnõu kooskõlastusringile, kus asjaosalistel on sellega tutvumiseks aega kuu. Praegu kehtiv töölepinguseadus kinnitati 1992. aasta 1. juulil.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: