Sampo pank saab 1. juunist sinise logo

Sampo pank saab 1. juunil 2008 uue sinise logoSampo pank saab 1. juunil endale uue identiteedi. Suurim esmapilgul märgatav muutus saab olema senise punase värvi muutumine siniseks. Äripäeva ajakirjanikul jäi tõenäoliselt märkamata minu selleteemaline kirjutis juba 24. aprillil. Temani jõudis info 26. mail.

Paraku ei saanud ma Äripäeva artiklist ka rohkem teada kui ma ise üle kuu aja tagasi kirjutasin. Ainsana ehk selle väga kiire kättejõudmise, kus 31. märtsil esitatud kaubamärgi taotlus realiseeritakse juba kahe kuu jooksul. Mõnevõrra kahtlen Sampo Panga kommunikatsioonijuht Anneli Rõuk´i lubaduses, et 2. juunil on juba kõigil automaatidel ja pangakontoritel kasutuses uue kujundusega identiteet.
Ma ei ole info jagamise suhtes piiranguid teinud ega kavatse tegema hakata. Seega ajakirjanikud, lugege julgelt Rahajumala blogi, sest mõni kirjutis võib omada ka uudisväärtust. Vihje: siiani pole ajakirjanduses märganud viidet AS Delfi kuue kaubamärgi taotlemise kohta.

Äripäev 26. mai 2008

Minu kirjutis 24. aprillil 2008 https://rahajumal.wordpress.com/2008/04/24/sampo-pank-saab-sinise-logo/

Rahajumal kirjutas 24. aprillil

Advertisements

Kalev väidab: šokolaad tegelikult ei „hallita“

rasva kristallidega kaetud kalevi maiustus

Kolmapäeval kirjutasin oma kahtlusest Kalevi hallitava šokolaadi kohta. Asja võttis uurida Eesti Päevaleht ja pärast ajakirjaniku sekkumist selguski, et tegelikult on „hallitus“ halbade hoidmistingimuste tulemusel tekkinud rasvakristallide kirme.

Eile refereeris Eesti Päevaleht minu kirjutist halvast kogemusest hallitusele sarnanevate laikudega kaetud šokolaadiga (Kalevi kuldse kirjaga tume metspähklite šokolaadiga). Asja selgitas Kalevi kommivabrik ajalehe lugejatele järgmiselt:

Tsiteerin:
Kalev Chocolate Factory tootekvaliteedijuhi Kristel Männiku sõnul pole tegemist üldsegi mitte hallitusega. Nimelt on šokolaaditoodetel, eriti pähklitega šokolaadidel suur tundlikkus temperatuuride kõikumiste suhtes. Temperatuuri järsu muutusega võib toimuda ka säilivusaja sees olevate šokolaaditoodete hoidmisel täidiste või lisandite koostisesse kuuluvate rasvade (näiteks kakaovõi) struktuurilised muutused. Rasvaine sulab ning ujub toote pinnale, kus uuesti tahkestub. Tekib rasvakristallide kirme toote pinnale ning toote pind tuhmub. Tulemuseks on šokolaaditoote kaubandusliku välimuse halvenemine. http://www.arileht.ee/?artikkel=430696

Nüüd ma siis tean, et see 43 kroonine toode oli mõlemalt poolt kaetud hoopiski rasvakristallidega. Ainuke vahe on selles, et ma ei söö neid nüüd pahaaimamatult ära, vaid näen neid toote pinnal. Kuid kulla toidutöösturid! Inimene teebki esimese hinnangu toidu kohta visuaalselt. Kui see pole korras, siis ma toidutööstuse toodetud toitu teisel korral ei osta või ei tarbi. Toon selle kohta näite, et kui toidutehnoloog tapaks sellise priske porikärbse, leotaks seda piirituse sees ja me oleme täiesti kindlad, et kõik kahjulikud bakterid selle putuka välispinnal on desinfitseerimise käigus tapetud, siis ometigi ma keelduksin tarbimast ükskõik millist jooki, mille „garneeringuks“ on selline steriilne porikärbes. Kvaliteedijuht või toidutehnoloog võib kinnitada, et kärbes on sanitaarselt töödeldud ja ohutu, kuid ometigi ei suudaks ma jooki võtta suusisse. Samamoodi on ka selle „hallitusega,“ mis osutus rasvakristallide kirmeks.
Vähemalt nüüd ma tean, et rasvakristallide kirme on toote välispinnal tõenäoliselt sama ohutu kui need oleksid toote sisse jäämisel olnud. Kuid nüüd on kindel, et šokolaadi kinkimine on minu poolt edaspidi välistatud. Ma pole nii rikas, et iga kord osta kaks šokolaadi, millest üks kvaliteedi kontrolliks avada ja teine siis meeldivale inimesele kinkida. Rasked ajad Eesti majandustingimustes, teate küll.

Minu kolmapäevane kirjutis šokolaadi kvaliteedi kohta: https://rahajumal.wordpress.com/2008/05/28/kalev-toodab-legendaarselt-hallitavat-sokolaadi/