Kuidas saan hakkama hinnatõusuga?

Nägin esmaspäeval tõenäoliselt Reporteri saatest, et piimatoodete hinnad on hakanud langema. Nüüd küsib SLÕhtuleht lugejatelt, kuidas saada hakkama hinnatõusudega. Mina tean lahendust!

Järgnevalt 16 soovitust hinnatõusude talumiseks.

  1. Loobu piima ostmisest – see on läbipaistmatu, valge vedelik, mis läbinud termilise töötluse ja muutunud bakterite surnuaiaks. Piimatoodetest tarvita jogurtit ja rahakoti võimaluste piires juustu. Loobu kohupiimast, kreemidest, kohukestest, jne.
  2. Loobu vorstide ja viinerite ostmisest! Osta puhast liha, kuhu pole sisse topitud kondiliha massi, tärklist või sojat.
  3. Loobu konservtoidu ostmisest! Siia kuuluvad ka pakimahlad ja muud pikalt säilivad, kuid surnud toiduained.
  4. Piira magusa tarbimist! Eriti suurtööstuste poolt valmistatud kommide ja šokolaadi osas. Leia endale magus alternatiiv näiteks šerbeti või halvaa kujul või mõni maitsva valikuga kondiitripood või koogikeste kohvik.
  5. Loobu saia ostmisest ja tarbi rohkem leiba. Soovitavalt täisteralist!
  6. Loobu toiduainetest, mille kilo maksab üle 100 krooni! Näiteks kilufilee eest pole mõtet maksta 150 krooni. Või kartulikrõpsudest <270 krooni.
  7. Asenda kartul hoopis riisiga. Kauplustes müüakse harva hea kvaliteediga kartulit ja kilo riisi annab poole suurema koguse sööki. Lisaks pole probleemi Tallinnas bioloogiliselt lagunevate jäätmete tekkimisega.
  8. Loobu valmis- ja kiirtoitude ostmisest, sest nii tuleb odavam. Eesti keele kõige ausam sõna kapitalismi olemusele on toidutööstus, mis näitab bioloogilise vajaduse muutmist kasumi teenimise allikaks.
  9. Osta silmadega! Kui sa näed peale vaadates, millest on toit valmistatud, siis on tegemist söömisväärse asjaga. Loobu nendest, mille puhul on erinevaid asju segi keeratud ja parema mulje saamiseks lisatud värvi, lõhna või maitseaineid. Näiteks viinerid, kotletid, vorstid, krõpsud, ketšup, majonees, hapukoor, margariin, kemifitseeritud ja suhkrustatud joogiveed (sh Cola, limonaad, poeõlu). Samuti kõik gaseeritud pudeliveed, peale mineraalvete.
  10. Loobu külmikusse toidu varumisest! Hoiad kokku elektrilt ja samas sööd tõenäoliselt värskemaid toiduaineid. Poest ostad just nii palju kui läheb söögikorraks või päevaks vaja ja loobud hilisõhtustest näkitsemistest. Riis säilib ka tavalisel temperatuuril mitu kuud.
  11. Puuviljadest tarbi ainult paksu koorega vilju (banaan, ananass kuid mitte apelsinid, mis tuuakse Euroopasse roheliselt ja muutuvad siin kemikaalide tõttu oranžiks kuid nende vitamiinide sisaldus on selle tõttu kaheldav), sest neid kõiki töödeldakse kemikaalidega ja on väike lootus, et paksem koor peab sellele paremini vastu. Veelgi parem kui tarbiksid Eestis kasvavaid juur- ja puuvilju.
  12. Päeva alusta alati tugeva hommikusöögiga! Siis saad lõunal väiksema rahakulutusega hakkama. Või miks mitte ka toitu kaasa võtta või võimaluste korral töökohal soojendada/valmistada.
  13. Kas auto on sulle ikka vajalik või pigem ego upitamise vahend? Vähemalt Tallinnas on ühistransport endiselt eksisteeriv, kuigi maakondades on seda märgatavalt kärpima asutud.
  14. Kas sul on vaja kuumaksuga internetti või televisiooni(Elioni Digi-TVd) või külastada suvelavastusi/kontserte? Selle summa eest võiksite võtta ette sõidu kasvõi naabermaakonna keskusse, et praeguste ilusate ilmade perioodi jooksul natukenegi Eestimaad näha.
  15. Loobu paberlehtede tellimisest! See on väga kallis makulatuuri kogumise viis, sest Potimees võib kohati sisaldada lausa 25 protsenti puhast reklaami. Rääkimata sellest, et suvel on lehed väga õhukeseks jäänud ja mõni neist ilmub ka 40 protsenti harvemini (Äripäev vaid 3 päeva, varasema viie asemel). Neid infolõike, mida ajakirjanikud nimetavad uudisteks, kuuled sa ka raadiost (hommikused ülevaated) või tähtsamaid näed õhtul teleuudistest). Lisaks võin kinnitada, et midagi ei juhtu maailmaga kui sa üldse telekat ei vaata, raadiot ei kuula ja lehti ei loe. Tõenäoliselt omad märksa rohkem aega kaasinimestega silmast-silma suhtlemiseks.
  16. Viimaseks kõige peamine. Kui sa leiad, et kulutad liiga palju, siis tegelikult ei peaks sa mõtlema kokkuhoiu kohtade peale, vaid ENNEKÕIKE OMA TULUDE SUURENDAMISE PEALE. Kas sul on kindlasti vaja igale pereliikmele oma autot, arvutit, fotoaparaati ja videokaamerat? Äkki saaksite ühega ka grupi peale hakkama?

Tegelikult pole mitte hinnad tõusnud, vaid kroon on nõrgemaks muutunud. Seda ekspordi puudumise pärast, majanduskasvu kärbumise ja tööpuuduse tõusu tõttu ning rekordtugevaks muutunud euro tulemusel.

Meenutus Andrus Ansipi suurte lubaduste ajast:

Peaminister Andrus Ansip rõhutas Äripäeva konverentsil «Äriplaan 2007» esinedes, et majandusedu ja inimeste heaolu ei ole vastandlikud väärtused. Samuti prognoosis peaminister, et 15 aasta pärast on Eesti keskmine palk 40 000 krooni.

Selle nimi on inflatsioon, mis viimati oli 11 protsenti aastas ja mis 15 aasta pärast lubab keskmiseks palgaks tõepoolest 40 000 krooni.

3 Vastust

  1. […] 30. Jul 2008 · Filed under tarbimine &#183 Tagged kirjutavad, kokkuhoid, tarbimine Rahajumala blogist leidsin nõuanded, kuidas saada hakkama hinnatõusuga. […]

  2. […] Kuidas saan hakkama hinnatõusuga? – Seda ekspordi puudumise pärast, majanduskasvu kärbumise ja tööpuuduse tõusu tõttu ning rekordtugevaks muutunud euro tulemusel. Meenutus Andrus Ansipi suurte lubaduste ajast:. http://www.tarbija24.ee/200906/esileht/olulised_teemad/ … […]

  3. Eelmise aasta keskmine palk oli 12 270 eek ( http://www.stat.ee/19156 )

    Aprillist 2007 kuni märtsini 2008 oli Eesti inflatsioon 8,3 protsenti (http://www.epl.ee/artikkel/428156)

    Kui nii jätkuks, oleks see võimalik. Aga ma ei usu eriti.

    Siiski, väike arvutus 8,3 protsendi ja 15 aastaga.

    2008.12270 EEK
    2009. 13252 EEK
    2010. 14312 EEK
    2011. 15457 EEK
    2012. 16693 EEK
    2013. 18029 EEK
    2014. 19471 EEK
    2015. 21029 EEK
    2016. 22711 EEK
    2017. 24528 EEK
    2018. 26490 EEK
    2019. 28609 EEK
    2020. 30898 EEK
    2021. 33370 EEK
    2022. 36039 EEK
    2023. 38923 EEK

    Lisaks veel, et mind hirmutab majanduskasv. Kui keegi räägib näiteks 8 protsendisest majanduskasvust, siis ilmselt on 15 aasta pärast kõige toomine 4 korda kasvanud. Ehk rohkem metsa maha, rohkem maju püsti, rohkem asju asju asju

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: