Appi, majandus langes SIIA! Eesti SKP -1,6 %

Eesti majandus langes II kvartalis 1,6 protsenti. Õigemini ei kasvanud. Prantsusmaa tulemus oli -0,3 protsenti. Saksamaa kardab majanduse surutise saabumist. Jaapani majandus tõmbus koomale ehk SKP vähenes. USA majandus on recessioni äärel. Lisame siia kõikjal kummitava toiduainete hinnatõusu, kütusehinna tõusu ja saame tulemuseks globaalse inflatsiooni. Eestis oli see juunis 10 protsendi ringis, sest toiduained kasvasid 15 protsenti ja tarbekaubad 6 protsenti.

Tarbijahinnaindeks tõusis juulis võrreldes eelmise aasta juuliga 11,1%, juunis kallines elu aastases võrdluses 11,4%.

Juulis kallinesid kaubad eelmise aasta juuliga võrreldes 10,5%, sealhulgas toidukaubad 15,9% ja tööstuskaubad 6,2%, teatas statistikaamet.

Teenuste hinnad kallinesid aastaga 12,2%. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad muutusid aastaga 22,8% ja mittereguleeritavad hinnad 7,8%.

7. august 2008 http://www.arileht.ee/?artikkel=437719

Negatiivseks muutunud majanduskasv tähendas Eesti tagasilangust 1999. aastasse. Tuleb tunnistada, et Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liikmed olid ka 1999. võimule tulnud I Kolmikliidu valitsuse moodustajateks (mõnevõrra teiste nimedega: Isamaaliit ja Mõõdukad). Nüüd suutis II Kolmikliit pooleteise aastaga maha mängida Eesti 7-9 protsendise majanduskasvu.

Isegi Märten Ross loobib oma 11. augusti intervjuus palgasaaja ettevaatlikuks tegevaid hoiatusi:

•• Miks Eesti Pank laenubuumi ohjeldamiseks midagi rohkemat ette ei võtnud?

Kapitaliturud võimaldavad inimestel nihutada tuleviku tarbimist tänasesse. Kui inimene ootab, et ta võib lähema 20 aasta jooksul arvestada suuremate tuludega, siis on tõenäoline, et ta toob osa tulevasest tarbimisest laenude abil tänasesse päeva. Ilmselge oli Euroopa Liiduga liitumise mõju tööturule: kui inimene ei saa teenida Eestis 1000 või 1500 eurot kuus, siis teeb ta seda kuskil mujal.

•• Tahate öelda, et kui Eestisse poleks voolanud nii palju laenuraha, mis omakorda kergitas palku, siis oleks rohkem inimesi siit lahkunud?

Võimalik.

•• Ja nüüd on inimestel kaelas suured laenud ja kinnisvara, mille väärtus langeb…

Ma ei ütleks nii. Valdav enamik kinnisvaraomanikke on siiski kolme-nelja aasta perspektiivis võitjad. Võib öelda, et meil oli valik: kas inimesed lähevad Eestist ära või võtavad tuleviku tulude arvelt laenu.

http://www.arileht.ee/artikkel/438113

Eesti Panga asepresidendi arvates võis Eestis majanduskriis olla 2006. aastal kuid praegu seda kindlasti ei olevat. Ometigi kirjutas ta 21. märtsil 2005 artikli Eesti majandus tõusuteel ( http://www.epl.ee/?artikkel=287740 ). Sellest saab teha kurva järelduse, et vaevalt aasta pärast artiklit oligi saabunud Eestisse Märten Rossi mõiste järgi kriis. Sellest lähtuvalt jääb üle küsida, et toonase 11 protsendise majanduskasvu asendumine käesoleval aastal näiteks 0,5 protsendiga kvalifitseeruks – milleks? Kas näiteks katastroofiks?

ETV seriaalis Pehmed ja karvased oli tegelane Juhan (Parts, majandusminister) kes teatas: Kõige pehmem maandumine on otse SOHU!

Tuletage meelde, et termini pehme maandumine võtsid ka kasutusele Eesti Panga ametnikud ning minu mälu järgi oligi selleks seesama Märten Ross.

Ajaleht Potimees tõestas ka oma Eesti vaenulikkust ja Norra kapitali teenimist sest rõõmustab lõpuks kätte jõudnud majandlanguse üle. Kellele on majanduslangus hea?

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: