Raha säästmise aeg sai läbi

Ameerikas puhkenud finantskriisi tagajärjed levivad ka Eestisse. Ometigi tegeletakse meedias selle summutamise ja inimeste vääriti informeerimisega. Isegi Tartu Ülikooli professor usub, et hoiused on tagatud. Ometigi tegi alles hiljuti Äripäev avastuse – vaid 2,3 protsenti! See tähendab 100 000 kroonise hoiuse puhul vaid garanteeritult 2300 krooni tagasi saamist. Nii palju siis seaduste täitmisest, täpsemalt siis hoiuste tagamise seaduse toimuvusest. Selle väite kohta linki ei hakka otsima, äripäeva arhiiv on vihjeks.

Kvaliteetleheks mitte kvalifitseeruv SLÕhtuleht kirjutas: “Tartu Ülikooli majandusteaduskonna professor ja Eesti Panga nõukogu liige Raul Eamets vastas küsimusele Kui garanteeritud on eestlaste säästud?
Piisavalt, et kõik saaksid oma raha kätte, kui ei teki mingit finantspaanikat. Kui kõik lähevad korraga raha välja võtma, siis ei suuda ükski pank püsima jääda.”

Siit saab teha vaid ühe järelduse, et reaalne sularaha hulk on väiksem kui pankade bilansis kajastuvad summad. Osalt selle pärast, et raha on antud laenudeks. Seega on kõik Eesti hoiustajad tegelikult oma raha laenanud mitte pangale vaid pangalt laenu saanud inimestele. Kui nende laenuandjate võime oma kohustusi täita peaks halvenema, siis ongi tulemuseks pankade kokku kukkumised.

Katke artiklist mis näitab virtuaalse raha põhjuslikku seost kriisi tekitamisel:

Usaldus on kadunud, ja kui usaldust ei ole, kukuvad finantsskeemid kokku. Tegemist on tüüpilise rahaloomise skeemiga, kus kõik turu osalised pööritavad raha võimendusega ehk siis: raha saamise lootust on turul palju rohkem kui tegelikku raha. Nii toimivad tänapäeval kommerts- ja investeerimispangad, samuti kõik teised turuosalised, kes finantsturgudel tegutsevad.

Eesti Panga nõukogu liige Raul Eamets http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=298106&lid=7

Rõhk on sõnal finantsskeem. See on nagu püramiidskeem, kus alguses on tegelik rahaühik või selle kauba ekvivalent. Pärast pankuri kätte jõudmist muutub see finantsinstrumendiks. Näiteks USAs tehti börside ja pankade jaoks finantsskeem, kus väikse maksevõimega jänkidele anti laene kinnisvara soetamiseks. See kinnisvara liideti kokku ja saadi pankadele raha paigutamiseks ja edasi kauplemiseks sobiv finantsinstrument (nagu aktsia või võlakiri). Pangad kauplesid nendega järelturul ja arvestasid nende pealt teenitavat tulu. Nüüd pärast kinnisvaraturu halvenemist, jäid jänkid hätta kinnisvara tagasimaksetega ja palju kinnisvara tuli pangale tagasi või läks sundmüüki. Kaasnes kinnisvara hinnalangus, see tõi omakorda kaasa finantsinstrumendiks muutunud võlakirjade väärtuse alanemise ja sellesse raha investeerinud pankade kahjumid. Mull oligi veerema pandud. Virtuaalne raha haihtus õhku kuid inimestele jäid reaalsed kinnisvara objektid, mis olid ülehinnatud väärtusega soetatud ja mille väljaostmise kohustus tuleb pankade ees täita. Ka Eestis oli piisavalt lolle, kes lasid endale miljonites kinnisvara laene kraesse määrida ja peavad nüüd järgmised kümnendid pankade jaoks töötama.

See fail on rubriigist huvitavad rahad. See on sama tõeline kui väide, et hoiustajate raha on pangas tagatud. See on ilge vale, mille väitja saab mitmekordset Eesti keskmist palka ja seetõttu võib ka suitseva suuga valetada.

5 Vastust

  1. Nojah, mina (ilmselt siis naiivse inimesena) usun seadust, mitte ajalehte – tagatisfondi seadus § 25 lg 2: Hoiused tagatakse ja hüvitatakse koos hoiuste peatamise päevaks kogunenud intressiga 90 protsendi ulatuses, kuid mitte rohkem kui 20 000 euro suuruses summas iga hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses.

  2. ma ei tea küll majandusest eriti midagi, aga see ei peaks nüüd küll üllatusena tulema mingiks suureks järelduseks, et “Siit saab teha vaid ühe järelduse, et reaalne sularaha hulk on väiksem kui pankade bilansis kajastuvad summad.”

    Sellel ju kogu asi sisuliselt põhinebki. Ja misiganes ajahetkel (mitte ainult kriisi ajal) kui kõik elektrooniliselt olev raha tuleks sularahaks muuta, siis poleks kunagi võimalik.

    Või peaks kõik normaalsed inimesed kord nädalas pangas käima ja võtma arvelt kogu sularaha välja ja kohe tagasi panema, et näha kas on ikka alles😉

  3. tagatisfond sai kunagi loodud väiksemaid panku silmas pidades – et inimesed julgeksid ka väikepankades raha hoida (teatavasti oli varem meil mustmiljon panka, mille ühine omadus oli kalduvus pankrotistumisele ja nende pankade renomeed oli tarvis kuidagi tõsta). kui aga peaks kukkuma mõni suur (n. swedbank, mis pole enam sugugi ebareaalne, arvestades emapanga positsioone ameerika turul), siis selle survele tagatsifond vastu ei pea ja inimesed näevad oma raha sama palju nagu maapanga ajal.

  4. Nimetagem ajaloost juhus, kus valitsused ja keskpangad, muudest pudinatest rääkimata, röögatasid valjuhäälselt – the shit will hit, run! Nii ei tehta ju, see oleks s-ruudus.
    Mitte, et ma ütleks, et monetaarsüsteem homme otsa saab, irw.

  5. Loe “Modern Money Mechanics” ja saad teada kuidas töötab FED. Sellest on lihtsustatud film Zeitgeist, selle leiad netist. Sarnasus on sellel Jaapani ja Euroopa Keskpangaga oma ülesehituselt kohutavalt suur. Erinevad ainult bürokraatia osas.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: