Sebe piletid lähevad kallimaks

Euro on käibel olnud vaevalt 5 kuud ja paljud bussifirmad on asunud hindu muutma. Kui eurode tulles oli hind näiteks 5,11 ja see muudeti 5,10 peale, siis nüüd on sama hind tõstetud 5,30 peale. Jutt käib GoBus´i piletitest. Samas oli teine firma, mis alandas hinna 5€ peale ja on seal seda ka hoidnud. See oli Ekspress-Auto L

Juunist alates lisab Sebe oma piletitele 50 senti. Tulemuseks on hindade ümardamine ilusate täisarvu eurodeni. Varsti jäävadki ainult 1- ja 2-eurosed ning paberist eurod.

2010. jaanuaris sõitis üks Sebe buss kraavi. Kaader Reporter 12.01.2010

2010. jaanuaris sõitis üks Sebe buss kraavi. Kaader Reporter 12.01.2010

Mina olen võimalusel Sebe busse vältinud, sest palju aastaid tagasi oli ebameeldiv kogemus ühe juhiga ning sellest ajast alates pean vimma selle firma peale. Ise ei sõida ega soovita ka teistel tema pileteid osta.

tõuseb Eesti-sisestel kaugliinidel alates 1. juunist 2011 enamik tavapiletihindu keskmiselt 4–5 protsendi võrra

http://www.epl.ee/artikkel/597650

Forum Cinemas tõstis maikuus piletite hinda

Coca-Cola Plazas küünib suurim hinnatõus 50 sendini. Seda tehakse samuti eesmärgiga saada täiseuro või siis 50-sendise täpsusega hinnad. Kui varem oli pilet 4,10 või 5 eurot, siis nüüd on need vastavalt 4,50 ja 5,50

http://www.epl.ee/artikkel/597579

Valitsus kärpis käibemaksu vabastust 85,34 protsenti

Kuidas Andrus Ansipi valitsus alandas väljastpoolt Euroopa Liitu saadetud  postipaki käibemaksust vabastust 2347 krooni pealt  344 kroonile (varasemaga võrreldes jäi alles 14,65 protsenti). Seejuures tuleb nüüd käibemaksu tasuda ka transpordilt.

Postitus ühest foorumist välismaalt kauba tellimise teemadel (märts 2010)

Infoks veel nii palju, et lisaks käibemaksule ja sõltuvalt kauba väärtusest lisanduvale tollimaksule lisandub veel ka ekspordimaks. Kokkuvõttes tasub väljastpoolt EL-i tellida vaid odavaid vidinaid, mille väärtus koos transpordikuludega jääb alla 22 euro ehk alla 344 krooni. Just nimelt, transpordikulude pealt tuleb samuti makse maksta!

Konkreetne näide: maksin väljastpoolt EL-i tellitud paki eest, mille väärtuseks oli 44,7 USD, maksude näol 175.20 EEK ehk umbes kolmandiku saadetise väärtusest! Pakk oli tellitud küll eelmisel aastal, aga jõudis Eestisse käesoleval aastal, seega polnud maksmisest pääsu.

PS. Kas sellist Eestit me tahtsimegi?

Peab ikka suur meeleheide ja raha vajadus olema, et taolisi samme astutakse.

Maksu ja tolliameti teade:

Alates 1. jaanuarist 2010 jõustuvad käibemaksuseaduse (KMS-i) § 17 lõike 1 punkti 9 ja lõike 2 muudatused, mille kohaselt käibemaksuga ei maksustata kaubasaadetist väärtusega kuni 344 krooni, mis saadetakse ühendusevälisest riigist Eestis asuvale saajale.Maksuvabastust ei kohaldata alkoholile, tubakatootele, parfüümile ja tualettveele. See tähendab, et kui ühendusevälisest riigist Eestisse saadetud kaubasaadetise väärtus ületab 344 krooni (22 eurot), tuleb esitada kaubasaadetise kohta tollideklaratsioon ja tasuda käibemaks.

Kaubasaadetiste puhul, mille väärtus on üle 2347 krooni (150 euro), tuleb tasuda käibemaks ja tollimaksuga maksustatavate kaupade korral ka tollimaks.

Kolmanda riigi eraisiku poolt eraisikule saadetava mittekaubandusliku kaubasaadetise maksuvabastuse piirväärtus on endiselt 704 krooni (45 eurot). Seega, kui mittekaubandusliku kaubasaadetise väärtus ületab 704 krooni (45 eurot), tuleb esitada kaubasaadetise kohta tollideklaratsioon ja tasuda käibemaks ning tollimaksuga maksustatavate kaupade korral ka tollimaks.

KMS-i § 17 muudatuste kohta loe lähemalt:
„Käibemaksuseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadusest” Riigikogu kodulehelt (551 SE).

Kuni 31. detsembrini 2009 kehtib käibemaksuvabastuse piirväärtus 2347 krooni.

http://www.emta.ee/index.php?id=26695&tpl=1026

*

Reformierakonna minister kohtas uudist ja erutus sellest pressiteateks

Sotsiaalminister (Reformierakond) Hanno Pevkur võttis sõna Swedpange kava vastu, tõsta pensionäride teenustasu sularaha väljavõtmise eest kümnekordseks. Sellega ta sekkus Rahajumala arvates pankade pühasse tegevusse – liiakasu teenimisse.

Leidsin ühest blogist, et tema vastavat teadet, kus ta kritiseeris panga kava 3 krooni asemel küsida 30 krooni nimetatakse isegi:

Tekstil puudub sisu. Ei ole mitte mingisugust syndmust peale selle, et yks poliitik avaldab enne valimisi arvamust. Tsitaadi kõrval mingit tausta ei ole – puudub isegi saatelause – ning ainus uus teave on, et minister kohtas uudist. Loodetavasti ei juhtu seda nyyd nii pea, muidu erutub vaeseke liialt.

hajameelne.blogspot.com/2009/09/halva-pressiteate-naide.html

Ise te valisite Reformierakonna poolt 2007. märtsis ja olge nüüd rahul, et peate oma vanaduspäevadel õppima toime tulema sularaha automaadi ja pangakaardiga. Jah, see on vanurite mõnitamine ja jooksutamine aga mis te lootsite siis muidusööjana raha kätte saada vä? Mõelge parem sellest aspektist, et reformikad suunasid pensionäride rahavoo pankadesse ja tekitasid sellega neile käivet. Nüüd ka kasumit.

Sotsiaalminister Hanno Pevkur luges panga teenustasu tõusust 10 korda ja erutus sellest kuni pressiteateni välja. Nummi. Foto ETV

Sotsiaalminister Hanno Pevkur luges panga teenustasu tõusust 10 korda ja erutus sellest kuni pressiteateni välja. Nummi. Foto ETV

Valige ikka reformierakonda, siis saate ka pensionile jäädes rahabosside tentsikute käest kottida.

Ma Armastan Eestit – või kuidas see Reformierakonna valimiste loosung oligi.

Lisame pressiteate

Pevkur: Swedbank on pensionäridega ebaõiglane

Sotsiaalminister Hanno Pevkur avaldas nördimust tänase, 18. septembri Swedbank´i uudise üle. Pank annab teada, et 1. oktoobrist hinnakiri ühtlustatakse ning pensionäridele tehtud erisoodustused kaovad.

„On selge, et pangakontoris on eakatel turvalisem oma rahaasju ajada kui tänaval sularahaautomaadi ees. Seetõttu on Swedbanki käitumine inetu. Valdav enamus pensionäridest usaldas oma pensioni just Swedbank´ile. Nüüd peaksid need inimesed oma raha kontorist välja võttes senisest kümme korda suuremat teenustasu maksma. Samuti ei ole vähetähtis asjaolu, et eakatele oma rahaasjade turvalise korralduse tagamiseks tegi riik sellest aastast otsuse pensionite väljamaksmiseks läbi pankade. Olukorras, kus pankadest käib läbi ühes kuus umbes 1,6 miljardit eesti krooni pensioniraha, on arusaamatu Swedbank´i otsus hakata eakatelt pea 1000% võrra suuremat teenustasu küsima. Ma loodan väga, et Swedbank kui sotsiaalseid väärtusi hindav ettevõte vaeb veelkord kriitiliselt oma otsust.”

Martin Helme rumalus ajab isegi sita keema!

Sopaga Laetud Õhtuleht on avaldanud Martin Helme artikli USA majanduskriisi põhjuste ja Eestis euro kasutusele võtu vastu. Rahaliitlase suust on see muidugi oodatav: Kaitse eesti krooni, oli nende loosung. Paraku on ohtlik lollusi levitada. Seepärast ka reageering. Ainus hea järeldus millega nõustun oleks: Ameerika kaputt, paras!
Mida see Helme küll suitsetas, et sellist juttu ajas? Clinton oli president kuni aastani 1999. Bush sai presidendiks 2000. ja aastal 2001. läks põhja Enron ja Worldcom. Miljardite dollarite kahjudega. Itaalia parempoolne peaminister Berlusconi võib vaid käsi laiutada, et tema ajal läks ka Parmalat toidutööstus põhja ja seal käib protsess 20 miljardi euro kadumise üle. Bush lasi kinnisvara hinnad üles bluhvida ja see võimaldaski rämpsuks osutunud kinnisvara tagatisest koosnevate võlakirjade turule tuleku, mis praeguseks on viinud põhja investeerimispangad AIG, Lehma Brothers, Washington Mutual, Freddie Mac, Frannie Mae ja Euroopas Northen Rock ning sellel nädalal veel mingi briti pank. Beneluxi pank Fortis vajas 10 miljardit eurot maksumaksja raha, et pinnal püsida. Ameerikas tekkinud toxic assets (toksilised varad) on mürgitanud kogu maailma finantssüsteemi ja nüüd tuleb siia üks järjekindel kõige vastane majandusest kirjutama. Pealegi veel selle sama ideoloogia kannupoiss, kes majanduse põhja lasigi. Kindlasti väidab Helme, et keskpankade odava intressiga laenud oli hea mõte. Jah, neile kes möödunud aastatel võtsid aktsiaturult spekuleerimisega miljarditesse ulatuvaid kasumeid ehk privatiseerisid kasumi ja nüüd tahavad natsionaliseerida kahjumid ehk maksumaksjal tasuda korporatsioonide õhku täis pumbatud bilansid. Alamkojas saadi aru, et ameeriklased ei talu sellist silmakirjalikkust kus väiksed firmad lähevad pankrotti aga parempopulistide eliiti töökohtadega nuumanud korporatsioonid tuleb võlgadest välja osta kõigi ameerika perede võlaraha arvel.
Aga las ma räägin sulle parempoolsete või Ameerika kummardajate ideaalkuju Bushi saavutustest. Ta on alustanud 2 sõda, neist mitte kumbagi lõpetanud. Nafta hind oli 2003. aasta märtsis 32 dollarit ja käesoleval aastal jõudis 140 dollarini. Otseselt tingitud Lähis-Ida regiooni häiritud naftatootmisest. Kus on iraaklaste vabadus ja õitseng mida neile lubati? Seal on linnaosad jagatud okastraataiaga mööda etnilisi piire ja kõik ootavad vaid okupantide lahkumist, et saaks kodusõjas võimupiirid paika panna.
Toidu tegemine biodiisliks on viinud ülesse ka toiduainete hinnad. Maailmas on toimunud 37 riigis hukkunutega protest toidu hinna pärast.
Kokkuvõttes: maailm ei elaks üle enam teist parempoolset ehk vabariiklaste presidenti. Üks Bush (slängis kube) ja asetäitja Dick (slängis kürb) suutsid maailma põhjani segi pöörata ja jätavad vähemalt 3 aastat kestva globaalsete mõõtmeteni jõudva krediidi ja finantskriisi.

Kogu raha on ohus. Eriti kui see usaldatakse parempoolsete populistide aka Martin Helme kätte.

Martin Helme algne artikkel: http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=298228

Kinnisvara turuhind kukub veel 30 protsenti

Eelmise postituse jätkuks tuli kohe Äripäevast negatiivne teade.

Kinnisvara hind on selline tunde küsimus. Kui palju on inimesed valmis sellele kulutama oma kõhu ja igapäevase elu kõrvalt. Sest olgem ausad, pole ka mingit mõtet tööl käi, et vaid katus peakohale ja söök lauale saada. Oleks ju vaja ka elamisest rõõmu tunda.

Ainult vaesed ja keskklass töötavad raha eest.
Rikkad panevad raha enda eest tööle.
(mõte raamatust “Rikas isa, vaene isa”)

Ansipi roosa unistus: majanduskriis läbi

Eilne Äripäev avaldas artikli, mille kokkuvõtte järgi arvab Reformierakondlasest peaminister Andrus Ansip, et majanduse pehme languse trend on pöördumas ja “mitmed märgid viitavad olukorra paranemisele.” Pressikonverentsil märkis Tartu endine linnapea: “Juulis on olnud head maksulaekumised.”

Rahajumal nõustub, et maksulaekumine alkoholi aktsiisilt oli tõesti suurem ku jaanuaris, sest siis olid värskelt tõusnud aktsiisid ja mitme kuu jooksul müüdi kaupa vanadest varudest. Sama ka tubakatoodete ja kütusega, mille aktsiise tõsteti ennaktempos.

Järgnevalt tsitaat Ansipilt eelmise aasta kevadiselt Riigikogu infotunnilt.

Jah kui pooleliitrine pudel viina kallineb kuni 12 krooni, siis see kindlasti on suur löök rahakotile ja ka mul on kahju, et minu igapäevane viin läheb 12 krooni kallimaks ja et aastas tähendab see mulle täiendavaid kulusid siis kokku 4000 krooni. Aitäh!

Reformikate linnas hinnatõus 114 protsenti

Tubli reformierakondlase Urve Tiiduse juhitud Kurssaares on ühistranspordi piletite hind lähiajal kahekordistumas. Kui praeguse vedaja Harjumaa Liinide taotlus läheb läbi, siis 1. septembrist maksab senine 7 kroonine pilet 114 protsenti rohkem ehk 15 krooni. Hea, et Tallinnas pole Reformierakond võimul, sest siin ühistranspordi väljasuretamine viiks kindlasti rahva rahutusteni. Kuressaare on aga selline väike depressivne väikelinn, et kondiauruga jõuab piisava aja olemasolul kõigisse soovitud punktidesse. Ka siis kui oled 85 aastane vanamemm.

Lisame siia video Reformierakonna 2003. aastal antud lubadudest kahandada 2007. aastaks tulumaksu 26 protsendi pealt 20 protsendi peale. Tegelikult jõuti vaid 23 peale.

ning siis 2007. aasta lubaduse kahandada tulumaksu 23 protsendi pealt 18 peale.

PS. pange tähele, et Reformierakond suudab täita ainult poole oma lubadustest. Samuti andestage suvisel ajal poliitikale tähelepanu pööramine.

Kuidas saan hakkama hinnatõusuga?

Nägin esmaspäeval tõenäoliselt Reporteri saatest, et piimatoodete hinnad on hakanud langema. Nüüd küsib SLÕhtuleht lugejatelt, kuidas saada hakkama hinnatõusudega. Mina tean lahendust!

Järgnevalt 16 soovitust hinnatõusude talumiseks.

  1. Loobu piima ostmisest – see on läbipaistmatu, valge vedelik, mis läbinud termilise töötluse ja muutunud bakterite surnuaiaks. Piimatoodetest tarvita jogurtit ja rahakoti võimaluste piires juustu. Loobu kohupiimast, kreemidest, kohukestest, jne.
  2. Loobu vorstide ja viinerite ostmisest! Osta puhast liha, kuhu pole sisse topitud kondiliha massi, tärklist või sojat.
  3. Loobu konservtoidu ostmisest! Siia kuuluvad ka pakimahlad ja muud pikalt säilivad, kuid surnud toiduained.
  4. Piira magusa tarbimist! Eriti suurtööstuste poolt valmistatud kommide ja šokolaadi osas. Leia endale magus alternatiiv näiteks šerbeti või halvaa kujul või mõni maitsva valikuga kondiitripood või koogikeste kohvik.
  5. Loobu saia ostmisest ja tarbi rohkem leiba. Soovitavalt täisteralist!
  6. Loobu toiduainetest, mille kilo maksab üle 100 krooni! Näiteks kilufilee eest pole mõtet maksta 150 krooni. Või kartulikrõpsudest <270 krooni.
  7. Asenda kartul hoopis riisiga. Kauplustes müüakse harva hea kvaliteediga kartulit ja kilo riisi annab poole suurema koguse sööki. Lisaks pole probleemi Tallinnas bioloogiliselt lagunevate jäätmete tekkimisega.
  8. Loobu valmis- ja kiirtoitude ostmisest, sest nii tuleb odavam. Eesti keele kõige ausam sõna kapitalismi olemusele on toidutööstus, mis näitab bioloogilise vajaduse muutmist kasumi teenimise allikaks.
  9. Osta silmadega! Kui sa näed peale vaadates, millest on toit valmistatud, siis on tegemist söömisväärse asjaga. Loobu nendest, mille puhul on erinevaid asju segi keeratud ja parema mulje saamiseks lisatud värvi, lõhna või maitseaineid. Näiteks viinerid, kotletid, vorstid, krõpsud, ketšup, majonees, hapukoor, margariin, kemifitseeritud ja suhkrustatud joogiveed (sh Cola, limonaad, poeõlu). Samuti kõik gaseeritud pudeliveed, peale mineraalvete.
  10. Loobu külmikusse toidu varumisest! Hoiad kokku elektrilt ja samas sööd tõenäoliselt värskemaid toiduaineid. Poest ostad just nii palju kui läheb söögikorraks või päevaks vaja ja loobud hilisõhtustest näkitsemistest. Riis säilib ka tavalisel temperatuuril mitu kuud.
  11. Puuviljadest tarbi ainult paksu koorega vilju (banaan, ananass kuid mitte apelsinid, mis tuuakse Euroopasse roheliselt ja muutuvad siin kemikaalide tõttu oranžiks kuid nende vitamiinide sisaldus on selle tõttu kaheldav), sest neid kõiki töödeldakse kemikaalidega ja on väike lootus, et paksem koor peab sellele paremini vastu. Veelgi parem kui tarbiksid Eestis kasvavaid juur- ja puuvilju.
  12. Päeva alusta alati tugeva hommikusöögiga! Siis saad lõunal väiksema rahakulutusega hakkama. Või miks mitte ka toitu kaasa võtta või võimaluste korral töökohal soojendada/valmistada.
  13. Kas auto on sulle ikka vajalik või pigem ego upitamise vahend? Vähemalt Tallinnas on ühistransport endiselt eksisteeriv, kuigi maakondades on seda märgatavalt kärpima asutud.
  14. Kas sul on vaja kuumaksuga internetti või televisiooni(Elioni Digi-TVd) või külastada suvelavastusi/kontserte? Selle summa eest võiksite võtta ette sõidu kasvõi naabermaakonna keskusse, et praeguste ilusate ilmade perioodi jooksul natukenegi Eestimaad näha.
  15. Loobu paberlehtede tellimisest! See on väga kallis makulatuuri kogumise viis, sest Potimees võib kohati sisaldada lausa 25 protsenti puhast reklaami. Rääkimata sellest, et suvel on lehed väga õhukeseks jäänud ja mõni neist ilmub ka 40 protsenti harvemini (Äripäev vaid 3 päeva, varasema viie asemel). Neid infolõike, mida ajakirjanikud nimetavad uudisteks, kuuled sa ka raadiost (hommikused ülevaated) või tähtsamaid näed õhtul teleuudistest). Lisaks võin kinnitada, et midagi ei juhtu maailmaga kui sa üldse telekat ei vaata, raadiot ei kuula ja lehti ei loe. Tõenäoliselt omad märksa rohkem aega kaasinimestega silmast-silma suhtlemiseks.
  16. Viimaseks kõige peamine. Kui sa leiad, et kulutad liiga palju, siis tegelikult ei peaks sa mõtlema kokkuhoiu kohtade peale, vaid ENNEKÕIKE OMA TULUDE SUURENDAMISE PEALE. Kas sul on kindlasti vaja igale pereliikmele oma autot, arvutit, fotoaparaati ja videokaamerat? Äkki saaksite ühega ka grupi peale hakkama?

Tegelikult pole mitte hinnad tõusnud, vaid kroon on nõrgemaks muutunud. Seda ekspordi puudumise pärast, majanduskasvu kärbumise ja tööpuuduse tõusu tõttu ning rekordtugevaks muutunud euro tulemusel.

Meenutus Andrus Ansipi suurte lubaduste ajast:

Peaminister Andrus Ansip rõhutas Äripäeva konverentsil «Äriplaan 2007» esinedes, et majandusedu ja inimeste heaolu ei ole vastandlikud väärtused. Samuti prognoosis peaminister, et 15 aasta pärast on Eesti keskmine palk 40 000 krooni.

Selle nimi on inflatsioon, mis viimati oli 11 protsenti aastas ja mis 15 aasta pärast lubab keskmiseks palgaks tõepoolest 40 000 krooni.

Selveri klient soovib vabaneda boonuse kleepsudest

Potimees refereerib sellist huvitavat kirjutist, kus räägitakse Rimi ja Selveri üle 100-krooniste ostudega kaasa antavate kleepsude järelturu tekkimisest. Väidetavalt üritab keegi selliseid kleepse osta.ee kaudu müügiks pakkuda. Ma mõistan vajadust iga krooni lugeda, kuid seda oleks pidanud tegema enne nendesse kauplustesse minemist. Pealegi on sellise ülemaksmise eest saadavad kleepsud ja auhinnaks antavad noad või muud nännid väga ebavõrdses tasakaalus. Olen kindel, et 4000 krooni selvers ostude asemel kulutades samade asjade soetamiseks selle raha mõnes teises poeketis, oleks võimalik osta mitte 1 nuga vaid lausa mitmed nugade komplektid. Tuletab meelde Eesli Telefoni reklaamikampaaniat, kus kliendipunktide eest pakuti raadiokelli ja muud väikest elektroonikat, mille hind oli kataloogis tõstetud umbes 30 protsenti kõrgemaks kui oleks olnud selle omandamine tavalisest poest.

Seega kahekordne nöörimine selver ja rimi poolt: esmalt kõrgemate kaupade hindadega ja teiseks väärtusetu asja ülehindamisega.

Hinnatõus: Tallinna kaugküte 37 protsenti kallimaks

Tallinna Küte tõstab alates 4. oktoobrist soojusenergia hinda ligi 37 % võrra. Sellegi poolest võib tõdeda, et Tallinnas on hea elada kui Edgar Savisaar saab eksponeerida oma rahakapi sisu, mis kogutud näguripäevadeks.

Majanduskriis: Tallinna töötus +51 protsenti

Venekeelne raadio 4 teatas eile, et Tallinnas suurenes töötuna arvel olevate inimeste arv 51 protsenti. Märtskuu alguses oli Tallinnas registreeritud 4086 töötut, aasta tagasi aga 2692. Kogu riigis oli märtsis tööpuudus 20 protsenti suurem aasta varasemast. Palju õnne Pronksiöö korraldajad Reformierakonnast.

Hea uudis aga hiidlastele sest nende saarel vähenes töötute arv aastaga 35 protsenti ja ulatus vaid 120 inimeseni.

Töötukassa maksis aasta esimese kolme kuuga hüvitisi kokku 89,1 miljonit krooni, mis on võrreldes eelmise aasta sama ajaga 50,4 miljonit krooni ehk üle kahe korra enam.
Kõige enam maksti töötuskindlustushüvitisi – 66,7 miljonit krooni. Hüvitist said esimeses kvartalis 3690 inimest, mis on 44% rohkem kui aasta tagasi, mil hüvitist sai keskmiselt 2571 inimest kuus.
Selle aasta esimeses kvartalis rahuldas töötukassa 33 laekunud kollektiivse koondamise hüvitise avaldust, mis on samuti kolmandiku võrra rohkem kui aasta tagasi (21 avaldust).

Kollektiivse koondamise hüvitist määrati esimeses kvartalis 845 inimesele (aasta tagasi 351 inimest). Keskmiselt määras töötukassa kollektiivselt koondatule hüvitist 12 094 krooni. Kollektiivse koondamise hüvitisi maksti kokku 10,2 miljonit krooni.
Tööandja maksejõuetuse ehk pankrotihüvitist määras töötukassa esimeses kvartalis seoses 39 ettevõtte maksejõuetusega. Kokku said hüvitist 446 inimest, mis on 36% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Suurimale arvule inimestele määras töötukassa hüvitist Tallinnas asunud ehitusettevõtte Merkanter OÜ pankroti tõttu. Selle juhtumi raames määrati pankrotihüvitist 67 inimesele, kokku 2,4 miljonit krooni.
http://www.arileht.ee/?artikkel=426411

Hinnatõus – tualettpaber 12,5 % kallim

Eile elasin üle järjekordse hinnatõusu kus minu harjumuspärane tualettpaber oli 12,5 protsenti kallimaks muutunud. Varem maksid 4 rulli 16 krooni, nüüd järsku 18. Olen üsna kindel, et Stockmani hulludele päevadele ma seda isegi sellele vaatamata ostma ei kavatse minna.

Otsustasin paberi hinnatõusu kompenseerida väiksema veekuluga näiteks dušši all käimisel ja edaspidi pea pesemise ajaks veejooksu kinni keerata. Äkki peaks kaaluma ka paraja makulatuurivirna ehk ajalehtede ärakasutamise? Pigem mitte, need on sellise valeliku ilaga täidetud, et kes teab mis sealt külge hakkab.

PS. new WordPress is sucking bollocks! Maakeeli: uus wordpress blogisüsteem on läbikepitud okse!

Eelmisel aastal kasvasid kulud 17 protsenti

Rahajumalal on heameel teatada, et 2007. aastal suurenesid keskmise leibkonna kulutused toidule 16 % ja lausa 33 % kasvasid kulutused transpordile. Suurenesid ka kulutused kõigele muule – haridusele, rõivastele ja jalanõudele, vabale ajale kui ka eluasemele.

Leibkonnaliikme keskmine väljaminek kuus oli 2007. aastal 4358 krooni ehk 17% rohkem kui aasta varem, teatas statistikaamet Päevaleht Online’ile.

Pildil kõrgepalgalised reformierakondlased Kristiina “Riigikogu palgad on rünnaku all” Ojuland, Anna “Tahan varastamisega kiiresti rikkaks” Galojan ehk vargaplika ning Rein “minu palk ja pugu on suurem kui sinul” Lang.

http://www.arileht.ee/?artikkel=424590 algsed statistilised näitajad.

Kõrge hinnatase peletab välisturiste.

Soome ja Rootsi turule suunatud reklaamiraha põhjenduseks on tõsiasi, et nendest riikidest pärit turistide arv on vähenenud peamiselt Eestis toimunud hinnatõusu tõttu. 28 protsenti eelmisel suvel küsitletud välismaalastest kinnitas, et hinnad on Eestis ootamatult kõrged. EASi välisturistide meelitamisele kuluvad 150 miljonit krooni lähevad telesaadete tegemisele, messidel osalemisele ja ajakirjanike sõidutamisele.
http://www.postimees.ee/050308/esileht/majandus/315695.php

Miks pole keegi küsinud, et kõrgema elatustasemega soomlaste ja rootslaste jaoks turistina nädala jagu Eestis elamist tundub hinnatase ootamatult kõrgena kuid mida peavad siis tundma kohalikud?

SEB tõstab Magnet- ja krediitkaartide intressi

Intressimäär tõusis krediitkaardi laenulimiidi osas, kus krediitkaardi kasutajatel on võimalik tasuda tehingute eest mitte korraga järgmise kuu maksepäeval, vaid ka osade kaupa pikema aja jooksul. Sellise võimaluse kasutamise eest tasub kaardiomanik intressi. Samuti tõusis intress ka Magneti järelmaksukaardi puhul, kirjutab Ärileht.

http://arileht.delfi.ee/news/majandus/majandus/article.php?id=18221366

Tibi toitmise aruanne – 18666 krooni kuus

Nii, nüüd on see siis tehtud. Audit sellest kui palju kulub üle keskmise välimusega, blondeeritud kuid ilma silikoonist polsterduseta plika toidule. Eesti Euroopa liikumisest väidetavalt üle 900 000 krooni kõrvale pannud endine reformierakondlane ja eksjuht Anna-Maria Galojan kulutas auditi järgi kolme kuu jooksul ligi 56 000 krooni toidu peale. Kolme kuud hõlmanud auditist selgus, et selle summa sees on tšekke nii lõunatelt koostööpartneritega kui ka tavalisi toidupoetšekke. Galojan külastas tihti Madissoni pubi ning Stockmanni kaubamaja. 40 000 krooni eest väljastas Galojan kümnele isikule kinkekaarte väidetavalt EEL-ile osutatud teenuste eest.
http://www.epl.ee/artikkel/418727

Kütuste hinnatõus 40 senti

AS Eesti Statoil teatas, et järgnes Neste hinnamuudatusele ning tõstis mootoribensiinide ja diislikütuse jaemüügihindu 40 senti liitrilt.
Statoili teenindusjaamades maksab bensiin 95 Ultima 16.10 krooni, bensiin 98 Ultima 16.35 krooni, bioetanool E85 12.95 krooni ja diislikütus D Fortis 17.10 krooni liiter.
Automaatjaamades maksab bensiin 95 15.60 krooni, bensiin 98 16.10 krooni ja diislikütus D 16.85 krooni liiter.
http://arileht.delfi.ee/news/majandus/majandus/article.php?id=18185997

Lennupiletid läksid kallimaks

Jaanuari lõpust tõusid Estonian Airi lennupiletite hinnad keskmiselt 5,5 protsenti. Lisaks piletihinna tõstmisele kärpis Estonian Air veel ka alles sügisel avatud Tallinna-Kuressaare ja Kuressaare-Stockholmi lennuliiklust. Selle peamiseks põhjuseks on reisijate kesine huvi sihtkohtade vastu. “Piiranguid teatud liinide juures tingib turismi madalhooaeg,” tõdes Eskelinen. Kuressaare-Stockholmi liinil toimuvad lennud märtsis vaid kolmel korral ja veebruaris ning märtsis ei toimu Tallinna-Kuressaare vahelist lennuliiklust.
http://arileht.delfi.ee/news/majandus/majandus/article.php?id=18189115

Tibi Toots investeeris silikoonist tissidesse

marko pokk käpib Jaan Tootsi investeeringutKroonika kõneisik tõi börside langusest rääkides sisse termini “raha põleb”. See meeldib mulle kohutavalt, sest meenub “Viimsest reliikviast” lause: “Mehed, teie hobused põlevad.” Kindlasti oli hobine omal ajal staatuse sümboline samaväärne Kati Tootsi uue autoga Infiniti FX 35 ja Kätlin Marani nelja kalli kasukat. Kuid ärge muutuge kadedaks. Ka siit ilmast minnes lahkub Tissi Toots ilma rinnaproteesita, sest näiteks tuhastamisel rikub silikoon protsessi ja need tuleb eelnevalt välja opereerida. Olen enam kui kindel, et elutu surnukeha jääb pärast proteeside eemaldamist suurte ja õõvastavate aukudega, mide kindlapeale kinni ei õmmelda. Vastik mõeldagi, et rindade asemel on kaks suurt ja tühja auku ning eriti suurte proteeside puhul vaatavad veel ka roided sisselõike haavast vastu. Kuid tsiteerime parem “raha põleb” autorit.

.

Paavo Kangur: raha põleb ehk kas investeerida silikoonrindadesse või aktsiaturule?
23.01.2008 http://www.postimees.ee/230108/esileht/arvamus/307865.php
Paavo Kangur/Kroonika

Eilset Kroonikat lugedes jääb mulje, et naiseliku edu tagavad just silikoonrinnad ja enesetuunimine. See toob agressiivsete alfa-isaste tähelepanu ja seega ka edu. Kati Tootsil on uus Infiniti FX 35 ja Kätlin Maranil neli kasukat.

Igatahes investeering ilusse toimib paremini kui raha panemine Tallinna börsile ja mitte ainult Tallinnas. Läinud nädalal langes Tallinna börsi indeks OMXT alla 700 punkti ja selle nädala alguses jätkus jõuline langus 600 punkti taseme suunas. Raha põleb!

Mida teha? Äkki eelistada Hiinat, Indiat, USAd. Viimase kinnisvaraturust olevat käesolev kriis maailmamajanduses alguse saanud. Suvel oleks tõesti õige vastus olnud India ja Hiina. Varandused kahekordistusid kuudega. Eile kukkus India 8 protsenti, Hiina 6 protsenti, Tallinn 3 protsenti.

Tallinn pudeneb juba aasta otsa, USAs algas langus oktoobris, Hiinas novembris ja Indias selle aasta alguses. Ameerika probleemid süvendavad Hiina langust ja vastupidi.

Aktsiaturgude hindamine on tehniline tegevus. Näiteks Olympic Casino aktsia hinna liikumise graafik meenutab tagurpidi kasti või siili. Üles, vibramine stabiilsuspunkti ümber ja siis vabalangus. Nii on Armin Karu juulikuust alates kaotanud 4,7 miljardit krooni ja tal on veel järel nii umbes 3,6 miljardit virtuaalset krooni. Ometi on esmaemissioonist märkijad veel ülinapilt plussis.

Seda ei saa öelda Arco Vara aktsiate ostjate kohta, kes kaotavad räigelt raha ning ka Tallinki aktsiate märkijate tuju ei ole just kõige kõrgem. Tegelikult võiks küsida, kas esmaemissiooni hinnad olid põhjendatud, kuivõrd on tegemist globaalse krahhiga ja kuivõrd tõmbasid investeerimispankurid naiivsetele väikeaktsionäridele mütsi pähe.

Ja mida kavatseb Tallinna börsi juhtkond ette võtta, et selliseid mütsi pähetõmbamisi vältida.

«Kuradi valus on vaadata,» ütles enne igaesmaspäevast korvpallimängu tuttav loomaarst, kommenteerides oma investeeringuid soliidse panga müüdavatesse soliidsetesse fondidesse. Raha põleb.

Osta kulda, soovitas seepeale majandusajakirjanik Toivo Tänavsuu ja võib-olla tegi ta nalja. Kroonikat lehitsedes soovitaks silikooni, briljante ja kunstküüsi. See oli nüüd kindlasti nali. Pigem ärge unustage väärtusanalüüsi ja dividenditootluse jälgimist ning muid tehnilisi näitajaid.