Potimees rõõmus: mujal ka langeb

Reformierakonna joont toetav Tartu päevaleht Potimees saab rõõmustavalt osutada, et ka ilma Andrus Ansipi tegevuseta võib majandus allakäiku teha. Juba tänavu jagab Eesti ja Läti saatust ka Iirimaa, järgmisel aastal Suurbritannia ning Hispaania. Kinnitage siis rihmad, sest Eesti Panga lubatud pehme maandumine osutus kõvaks kukkumiseks.

Seega võib Euroopa Liit oodata järgmisel aastal vaid 0,2-protsendist majanduskasvu ehk teisisõnu tammub Euroopa paigal ja tööpuudus kasvab. Uut tõusu oodatakse 2010. aastal, mil ELi majandus peaks kasvama 1,1 protsenti.

http://www.postimees.ee/?id=45972

081104_majanduskriis_ka_teistes_postimees

Tehtud! Ansipi esimene maksuvaba reede.

Täna on esimene päev kui Reformierakond saab täita oma lubaduse maksuvaba reede kehtestamise mõistes. Teatavasti läks Liviko alates oktoobrist üle 4 päevalisele töönädalale ja reedel pole vaja enam tööle tulla ega palka saada. Nimelt majanduslanguse pärast. Sama teed on minemas ka Norma, kes on sarnase taotluse esitanud mingile ametkonnale kooskõlastuse saamiseks.

Meenutame siis maksuvaba reede lubadust Reformierakonna reklaamist 2007. aasta alguskuudelt.

Pensionikindlustus on riskantsem kasiinost

Väike nupuke SLÕhtulehes pani mõtlema: Pensionifondide juhid leiavad, et praegu, kui rahamaailma mõjutavad emotsioonid, on kasiinos kindlam mängida kui börsil. “Mõttekam on kasiinos õnne proovida,” hindab fondijuht, sest aktsiate hinnad teevad trikke. “Kaks nädalat tagasi soodus tehing võib olla muutunud täna kehvaks ja vastupidi,” toob Pikkani näite. Kristjan Tamla ja Rasmus Pikkani toonitavad Swedbanki rahaturgude ülevaates, et praegune olukord rahamaailmas on unikaalne ja varasemast suurt õppida ei ole. http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=298419

Siit saab teha ühe kurva järelduse. Kõik need rohkem kui pool miljonit pensionisamba omanikku kes Eestis paigutavad oma raha pensionifondi kaudu aktsiatesse, peaksid olema väga murelikud. Aktsia on oma olemuselt spekuleerimine või lotomäng. Ainus garanteeritud tulu on dividendide maksmine kuid enamus kasumitest saadakse turul ostes-müües. Aktsiaturul kujunevat spekuleerimise hinda mõjutavad firma majanduslikud tulemused isegi vähem kui inimlik psühholoogia ehk siis ootused heale kasumile.

Palju õnne pensionifondi investeerijad, kes lootsid vanaduspäevadeks midagi säästa. Üks aasta aktsiaturul võib üsna edukalt muuta olematuks eelmiste aastate kasvu või lausa vähendada Teie poolt sisse makstud raha hulka. Need fondid peaksid nime kandma hävitusfondid.

Lõpetuseks pildike SLÕst

USA kapitalism: äririsk jäetakse maksumaksjale

Investorid olid paanikas, pangad lõid vaakuma ja turud kukkusid kokku – möödunud nädal raputas tervet maailma.  Keegi ei tea, kui kaua võib kriis kesta. Kuid praeguse kriisi õppetunniks tõotab kujunevat: on eksklik arvata, et turg suudab end alati ise ravida. Ühendriikide president George W. Bush taotleb USA kongressilt 700 miljardit dollarit, et pankadelt halbe laene kokku osta. Selle aktsiooniga tahab Bush vältida kriisi eskaleerumist Ühendriikide finantssektoris ja majanduses. Pankade kasumiahnuses võetud riskid pannakse sisuliselt maksumaksja õlule, sest turg ei suuda end seekord ise ravida. Sisuliselt tähendab see, et kasum on erastatud, kahjum aga riigistatakse. See on ajaloos pretsedenditu riigi sekkumine eraärisse, mille eest arve maksab Ühendriikide maksumaksja.

Eelnev oli valik EPLi juhtkirjast http://www.epl.ee/artikkel/442371

Kes veel usub, et kapitalism on hea majandusmudel? Need, kes käe tõstsid ei saanud vist aru, et nemad maksavad järgnevate aastate ja kümnendite jooksul kinni pankade kahjumid. Nende pankade kasumid jagati aga eelmistel headel ja majandustõusu aastatel USA eliidi vahel. Veel üks näide kuidas rahvast röövida läbi maksusüsteemi.

Raivo Vare: majanduskriis kestab aasta!

Tavaliselt ma pole pessimist aga pärast Delfist Raivo Vare intervjuu lugemist, et valitsusel pole kavas majanduskriisi leevendada või soovi ülikalleid valimislubadusi kärpida ning globaalselt kestab kriis vähemalt 2009. a. keskele, olen küll masenduses.

Mis saab reformierakonna peamisest lubadusest, et 15 aastaga jõuab Eesti 5 rikkama Euroopa riigi hulka? Kas läheb jälle nii, et Reformierakonna lubadusi tuleb oodata 2 korda kauem kui nad algselt plaanisid? Nii läks näiteks 9000 kroonise keskmise palgaga, mida lubati 1999. a valimistel järgmise 4 aastaga, kuid tegelikult saavutati alles 2006 sügisel? Või siis tulumaksu alandamisega, mis 2003. a. lubaduse järgi pidi alanema 24 protsendi pealt 20-nele, kuid uute valimiste toimudes 2007. a. märtsis oli vaid 22 protsenti? Jälle suutis reformierakond täita ainult poole oma lubadusest! Nüüd üks ilus lubadus Ansipilt:

Reformierakonna esimees Andrus Ansip lubab 2007. veebruaris majanduse kasvamist ja lausa ehk paradiisi jõudmist!
Tähtsamad katkendid Raivo Vare vastustest intervjuu küsimustele.

See, et majanduslanguse korral ei saa iga hinna eest olla eelarve ülejääki, see on päris selge. Ja majanduslangust jätkub meil veel vähemalt aastaks, kui mitte kauemaks.

Kui vaatamata kogu maailma karjumisele tehti selle aasta eelarve, mis oli ilmselgelt üle mõistuse suureks kasvatatud, siis loomulikult pääses raha voogama. Tekitati kõrglaine, aga selle võrra on kukkumine veelgi sügavam, sest põhi on kaugemal. Oleks pidanud olema konservatiivne ja hoiatusi tõsiselt võtma, mitte sõimama hoiatajaid ei tea kelleks.

Natuke loodeti ka inflatsioonile. Nii kardeti kui ka loodeti. Sest kõigele muule lisaks suurendab inflatsioon riigi tulusid numbrilises väljenduses. Ehk siis tehti topeltviga: see niigi halb inflatsioon korrutati ebarealistliku majanduskasvuootusega. Selles mõttes on pilt isegi veel nukram.

Ekspordisektor saab tagasilöögi ja see võimendab omakorda negatiivseid makromajanduslikke tendentse. Ja kui see peaks juhtuma, siis praegune prognoos — et järgmisel aastal tuleb veel mingi kasv — ei pruugi üldse enam teostuda. Mitte selle pärast, et meie siin valesti toimime, vaid maailma üldine olukord tingib seda.

Me oleme nii avatud majandus, et tegelik mängureeglistik pannakse paika maailmas. Maailma prognoosid ütlevad, et kriis kestab 2009. aasta teise pooleni või isegi kauem.

Raivo Vare intervjuu delfis:
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/article.php?id=19709625

Teletolade maja läks oksjonile

TV3 on selline tore saade, mis laseb inimestel ennast tolaks teha. Seda kutsutakse reality ehk tõsielu seriaaliks. Aastaid tagasi olid Farm, Buss ja kes teab mis kõik solk. Aastal alguses siis “Naabrist parem,” mille võitja sai hinnasoodustust maja ostmisel. Nüüd on välja tulnud, et see kingitus oli noortele võitjatele liiga kallis.

“Maja meeldib meile väga ja elaksime seal hea meelega, kuid kahjuks tuleb igakuine kuumakse meie jaoks pisut liiga kõrge,”

Nii leidsid Kaur Virunurm (24) ja Annamaria Ala (22), et mõistlikum on maja müüki panna. Igati loogiline samm, kuid languses turul lisab see ainult mutta vajumisele kiirust. Pilt ja lisalugemine aadressilt http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=293113

Tegelikult ma hoian pöidlad pihus, et nad ma maja ikka müüdud saaksid, sest teletola kuulsuse järel ka kinnisvarast võlad kaela saada oleks liiga suur karistus.

Sügisest algab TV3 kanalil ka üks uus teletolade otsimise saade, kus seekord pannakse saamapeal olevad neiud ühte kujutletavat 32 aastast rikkur-pankurit voodisse ja suhtesilmusesse meelitama.

PS. vabandan üsna pikaks veninud pausi kirjutamises. Ikkagi suvi, loodetavasti mõistate.

Kati Tootsi armupesu ei leia ostjaid

Juhtusin sirvima internetis Kroonika nimelist ego tõstmise ajakirja ja sain teada, et Jaan Toots on müüki pannud ka oma Tallinna korteri. Varem müüs ta juba Ilmatsalus asunud maja. Seda ligi aasta jooksul ilma eduta. Hiljaks jäid, Jaan, hiljaks!

Rase Kati Toots

Rase Kati Toots

Sügisel saab Kati emaks ja nüüd on sul vaja lisaraha, kuid üritad seda teenida langusse vajunud turu pealt. Pole siis ime, et pead kasutama hästi läbi mõeldud nupukest veel Eesti allesjäänud rikkurite hulgas – Kroonikas.

Foto: internetist (Kroonika?) ja võetud ühest varasema postituse juurest.

Kinnisvara kiratseb teist kvartalit järjest

Kinnisvaraturg on juba teist kvartalit järjest olnud tunnistajaks tehingute arvu langusele. Esimeses kvartalis oli vähenemine 42 protsenti ja teises kvartalist 38 protsenti. Keegi võiks mulle maksta ka peaminister Ansipi väärilist palka, äkki siis näeksin märke optimismiks.

Negatiivset sõnumit kandva statistika juures tuleks arvesse võtta, et 2007. esimene poolaasta oli veel suhteliselt korralik, sest USA majanduse krediidi probleemid ilmnesid alles juulis-augustis. Seega saab olema huvitav näha kolmanda kvartali võrdlust.

I kvartali kohta meenutus minu blogist https://rahajumal.wordpress.com/2008/04/09/kinnisvaratehinguid-aina-vahem/

II kvartali kohta refereerin ajalehte Potimees http://www.postimees.ee/?id=24444

Kokku tehti 2008. aasta teises kvartalis 14 061 kinnisvaratehingut, tehingute kogupindala ulatus 34 770 hektarini. Aasta tagasi samal ajal olid vastavad arvud 17 061 ja 29 170.

Maa-ameti andmetel sooritati tänavu teises kvartalis Eestis kinnisvaratehinguid 11,8 miljardi krooni väärtuses; aasta tagasi samal ajal tehti kinnisvaratehinguid 7,2 miljardi krooni võrra rohkem ehk 18,9 miljardi krooni eest.

Pole vist vaja isegi finantsisti diplomit, et olla veendunud asjade seisu püsimises või isegi halvanemises kui peatses paranemises, sest laenurallit tootnud odav rootsi pankade välisraha sissevool on Eesti riiki peatunud. Kummalisel kombel peatus koos välisraha sissevooluga möödunud sügisest ka majanduskasv. Kas võib olla, et majanduskasv toimus ainult laenatud raha arvel? Ütleme siis uute hoonete ehitamise pealt. Isegi kui tehti Tartu või Jõhvi vangla, siis statistika järgi oli tegemist majanduskasvu ilmingutega, mis sellest et tegelik eesmärk on ühiskonna pahede lahendamine.

Lisame siis meenutuseks ka peaminister Ansip lubaduse majanduse kasvamisest ja paradiisi jõudmisest.

Kinnisvara turuhind kukub veel 30 protsenti

Eelmise postituse jätkuks tuli kohe Äripäevast negatiivne teade.

Kinnisvara hind on selline tunde küsimus. Kui palju on inimesed valmis sellele kulutama oma kõhu ja igapäevase elu kõrvalt. Sest olgem ausad, pole ka mingit mõtet tööl käi, et vaid katus peakohale ja söök lauale saada. Oleks ju vaja ka elamisest rõõmu tunda.

Ainult vaesed ja keskklass töötavad raha eest.
Rikkad panevad raha enda eest tööle.
(mõte raamatust “Rikas isa, vaene isa”)

Kinnisvarahinnad jätkavad langemist

Investeerimisportaali tarkinvestor.ee analüütik Kristjan Lepik ei näe 2008. aastal võimalust kinnisvara hindade tõusuks. Kvaliteetse kinnisvara hinnad võivad alaneda kümme kuni 15 protsenti. Ebakvaliteetsema kinnisvara puhul veelgi ulatuslikumalt.

Vaatasin ka ise seda aadressi kuid nimetatud kirjutist ei leidnud. Muidugi huvitav, et Potimehe ajakirjanik peab vajalikuks refereerida interneti foorumit. Kes on Kristjan Lepik ja milles seisnevad tema varasemad saavutused?

Eesti kollane meedia: viitame siiski allikale http://www.postimees.ee/140408/esileht/olulised_teemad/tarbija24/kinnisvara/323878.php

Kinnisvaratehinguid aina vähem

SopagaLaetudÕhtuleht kirjutab:

Maa-ameti kinnisvaratehingute statistikast selgub, et tänavu esimese kolme kuuga on kinnisvaratehingute maht võrreldes mullu sama ajaga langenud 42%.

Kui mullu tehti esimeses kvartalis 16 920 tehingut koguväärtusega 18,5 miljardit krooni, siis tänavu on vastavad näitajad 12 862 tehingut väärtusega 10,7 miljardit krooni, vahendas etv24.ee maa-ameti statistikat.

http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=274746&lid=7

USA majanduskriis: panga aktsialangus 98,7 %

USA pangandust on tabanud totaalne usaldamatuskriis. Credit crunsh nimeline nähtus on pärast kinnisvaraturu kokkuvajumist võtnud kasvujõu ka panganduselt. Dollari kurss jaapani jeeni suhtes on langenud 12 aasta madalaimale tasemele. Dollari kurss eesti krooni suhtes on langenud alla 10 krooni, sest euro on oma ajaloo tugevaimal tasemel. Reedel toimusid üleilmsed börsside langused, kohati lausa sada punktide kaupa. Paljud on kindlasti kuulnud, et Bear Sterns nimeline USA suurpank kaotas oma aktsiahinnast 98,7 protsenti, sest tuli ilmseks suur halva krediidireitinguga kodulaenude osakaal. Lisage siia juurde prantsuse panga Societe General umbes 10 miljardiline kaotus. Sellises olukorras pole ka vahet, et Bernanke juhitud USA Föderaalreserv suunab odava intressiga miljardeid pankade turgutamiseks. Pangad võivad küll saada oma krediidilehed korda kuid selle tulemuseks on dollari kursi jätkuv nõrgenemine.

PS. Õnnitlen kõiki pensionifondi omanikke, kelle varanatuke kaotab samuti oma väärtust tänu USA jamadele.

 Nädala tegu: USA suurpank müügis odavamalt kui Merko
http://www.arileht.ee/?artikkel=422737

Wall Streeti suuruselt viies investeerimispank Bear Stearns sattus möödunud nädala reedel pankroti äärele, kui kliendid kaotasid panga vastu usalduse ja hakkasid oma raha välja nõudma. Pühapäeva õhtul tuli teise USA panga JP Morgan Chase’i pakkumine, mis hindas ühe Bear Stearnsi aktsia väärtuseks kaks dollarit – kokku 236 miljonit dollarit. Ehk 2,34 miljardit krooni vähem kui näiteks Merko kapitali esmaspäevane turuväärtus, mis oli 2,74 miljardit krooni, ja mitu korda vähem kui Bear Stearnsile kuuluv kinnisvara. Lisaks andis USA Föderaalreserv JP Morgan Chase’ile 30 miljardi dollarilise laenu Bear Stearnsiga kaasnevate riskide katteks.

Ka uppumatu Titanic uppus

Möödunud aasta aprillis oli Bear Stearnsi turuväärtus 18 miljardit dollarit – aktsiahind küündis tollal 158 dollarini. Veel reede hommikul maksis aktsia ligi 60 dollarit.

Toimunu on näide laenuraha üleilmsest kokkutõmbamisest, mis tähendab lõppkokkuvõttes, et raha jääb siinmailgi vähemaks ja läheb seega kallimaks. Turukõikumistes saavad kannatada näiteks ka pensioni- ja teiste fondide väärtpaberiportfellid.

Tallinna tagamaal õnne ei kohta

Tartu Ülikooli inimgeograafia õppetooli professori Rein Ahase juhtimisel kaardistati uuringuga n-ö Tallinna tagamaa ning põhilised paigad, kuhu inimeste elu- ja töökohad on linnast valgunud. Viimsi ja Harku vald sinna kolinutele õnne pole toonud.

Uuringu koostajad tõid välja, et linna lähiümbrusesse kolimisega pole inimesed saanud oodatud elukvaliteedi tõusu ja elukeskkonda ning vaevlevad mitmesuguste probleemide küüsis, nagu näiteks kallinev laen, laguneva ehituse pidev remondikulu ja halb infrastruktuur.

Noored lastega perekonnad on hädas lasteaiakohtade ja lastehoiu korraldamisega. Lisaks kaasnevad linna laialivalgumise ja autostumisega transpordiprobleemid.

Valuküsimuste lahendamiseks pakuvad uuringu koostajad, et Tallinn peaks algatama linnakeskuse atraktiivsemaks muutmise programmi. Ka peaks tähelepanu pöörama looduslähedase ning turvalise elukeskkonna pakkumisele ning rannikualade, linnametsade ja tööstusalade kasutusele võtmisele. Eriti oluliseks peetakse linna avamist kergliiklusele ning autode hulga ohjeldamist.
http://www.postimees.ee/140308/esileht/siseuudised/tallinn/317523.php

Majanduslangus astus tuppa, külmutas palgatõusu

Eelmise aasta lõpus oli majanduskasv 4,8 protsenti ja SEB panga tibiteaduri Ruta Eieri arvates langeme käesoleval aastal 3,5 protsendi peale. Mäletan veel neid kuumade augustipäevade eelarvevaidlusi Riigikogust, kus teatati võrdsest kasvust ja inflatsioonist. Majanduskasvuks prognoositi tookord 7,8 ja inflatsiooniks 7,9 või selles suurusjärgus. Oluline, et inflatsioon oli kümnendiku suurem. Praeguseks teame kindlalt, et inflatsioon on jõudnud 11 protsendist kõrgemale ja majanduskasv on isegi kasinam kui tookordses “realistlikult kriitilises” prognoosis.

Eieri hinnangul on käes täistööhõive ning see seab omad piirangud majanduskasvu jätkumisele – kuna töötajaid juurde ei ole võimalik võtta, ei saa toodangu kasv jätkuda samas tempos kui siiani.

Lõppev majandusbuum põhines liigselt kinnisvara hinnatõusul ning sisemaisel nõudlusel. Kinnisvarahinnad tõusid liiga kiiresti võrreldes inimeste palkadega ning hinnakorrektsioon pidi lõpuks saabuma.

2007. aasta jooksul toimus järkjärguline muutus: kõigepealt vähenesid ülisuured ootused hinnakasvule ning aasta lõpuks alanesid reaalsed tehinguhinnad. Ostjate turust sai müüjate turg ning ülepakkumise tulemusena on 2008. aastal oodata kinnisvaras edasist hindade langust.

Ehitusmahtude vähenemine, krediidipakkumise kokkutõmbumine ning ettevõtete halvenenud majandusootused võivad viia investeeringute kasvu sel aastal negatiivseks.

SEB prognoosib Eesti 2008. aasta majanduskasvuks 3,5 protsenti ja sellele järgneval aastal 4,5 protsenti.

Tööpuudus suureneb, jäädes alla siiski kümnendi keskpaiga näitajatele, kuid ulatub vastavalt 6,5 ja 6 protsendini alanud ja järgneval aastal.

Jooksevkonto puudujäägi näitajateks kujuneb prognoosi kohaselt 12,5 ja 12 protsenti SKPst.

Riigieelarve püsib prognoosi kohaselt tasakaalus ning avaliku sektori võlakoormust SKPst püsib 2,7 ja 2,5 protsendil.
http://www.arileht.ee/?artikkel=421983

IRL ja SDE tegevus kasvatas töötute arvu 18%

Head uudised kõigile töötutele – teid on veelgi rohkem. Eesti valitsuse targal juhtimisel ja ministeeriumites teostatud läbimõtlematuse poliitika tulemusel kasvas veebruaris töötute arv 18 protsenti võrrelduna 2007. aastaga. Siis olid valitsuses veel Keskerakond ja Rahvaliit aga nende lahkuma sundimine ning Isamaa ja Res Publica liidu/Sotsiaaaldemokraatliku Erakonna asemele toomine avas võimaluse töötute arvu suurendamiseks. Järgmiseks toome sisse aga võõrtöölisi, sest meie oma kurjamitest noored kõlbavad ainult litsiks ja pätiks ning me ei hooli neile hariduse/töökoha andmisest. Rahaparteide põhimõte: kaks kätt on terved?, siis mine vargile!

Lisalugemist http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=270383

Kinnisvara hinnad langevad: elamukrundid -40 protsenti

See pole reklaampositus kinnisvaramaaklerile:

Viimsi vallas on praegu müügis umbes 340 elamukrunti. Kui on aega otsida, võib leida väga soodsa hinnaga krundi. Näiteks Pärnamäe külas võib uuselamurajoonis paikneva kinnistu soetada juba 1,1 mln krooniga. Samas jäävad piirkonna keskmised müügihinnad siiski vahemikku 1,6-2,2 mln krooni, kirjutab Äripäevas Uus Maa Kinnisvarakonsultantide nooremhindaja Kertu Joost.

Allikas: Potimees.
http://www.postimees.ee/250208/esileht/majandus/313882.php 

Danske Bank näeb kinnisvaraturu krahhi

Eilse debiiliumi tsitaat: Eesti kinnisvaraturg kukub sel aastal kokku, prognoosib Danske Banki analüütik Viloeta Klyviene. „Me ootame Eesti majanduse aeglustumist ka 2008. aastal kõrge inflatsiooni, kinnisvaraturu kokkukukkumise ja laenutingimuste karmistamise ning pigem negatiivsete muutuste tõttu maailmamajanduses,” ütles analüütik.

http://arileht.delfi.ee/news/majandus/majandus/article.php?id=18183704

Eesti majanduskasv selle sajandi aeglaseim

Statistikaameti teatel oli 2007. a IV kvartalis majanduskasv 4,5 protsenti. See on märksa tagasihoidlikum kui Vabariigi Valitsus eeldas käesolevaks aastaks eelarvet koostades. Mälu järgi oli see 5,7 ja inflatsiooniks pakuti 5,8 (augustis 2007). Praeguseks teame, et inflatsioon on üle 9 protsendi. Minu meelest on see kindel  märk, et meie õuele on astunud majanduskriis ja seltsimehed-kaasvõitlejad, oleks aeg kinnitada turvarihmad, sest kukkumine tuleb järsk ja kiire.

Esialgsel hinnangul vähenes lisandväärtus eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kinnisvara, rentimise ja äritegevuse ning veonduse, laonduse ja side tegevusalal. Endiselt kiiresti kasvas finantsvahenduse lisandväärtus, teatas statistikaamet.
http://www.delfi.ee/news/majandus/majandus/article.php?id=18180491

USA majanduskasv GDP vähenes 4,3 protsenti

Äsja teatati USA eelmise kvartali majanduskasvu GDP number ja see on kõigest 0,6 protsenti. BBC korrespondendi sõnul on see hirmus, sest turud ootasid vähemalt 1,2 protsenti. Eelmise kvartali 4,9 protsendiga võrreldes on toimunud langus lausa 4,3 protsenti, mis on kindel märk lähenevast majanduslikust seisakust. Tänase päeva jooksul või õigemini kuni kella 16.00ni(Eesti aja järgi) teeb Keskpank otsuse intressimäärade täiendavast langetamisest kas 0,5 või 0,75 protsendi võrra.

Tibi Toots investeeris silikoonist tissidesse

marko pokk käpib Jaan Tootsi investeeringutKroonika kõneisik tõi börside langusest rääkides sisse termini “raha põleb”. See meeldib mulle kohutavalt, sest meenub “Viimsest reliikviast” lause: “Mehed, teie hobused põlevad.” Kindlasti oli hobine omal ajal staatuse sümboline samaväärne Kati Tootsi uue autoga Infiniti FX 35 ja Kätlin Marani nelja kalli kasukat. Kuid ärge muutuge kadedaks. Ka siit ilmast minnes lahkub Tissi Toots ilma rinnaproteesita, sest näiteks tuhastamisel rikub silikoon protsessi ja need tuleb eelnevalt välja opereerida. Olen enam kui kindel, et elutu surnukeha jääb pärast proteeside eemaldamist suurte ja õõvastavate aukudega, mide kindlapeale kinni ei õmmelda. Vastik mõeldagi, et rindade asemel on kaks suurt ja tühja auku ning eriti suurte proteeside puhul vaatavad veel ka roided sisselõike haavast vastu. Kuid tsiteerime parem “raha põleb” autorit.

.

Paavo Kangur: raha põleb ehk kas investeerida silikoonrindadesse või aktsiaturule?
23.01.2008 http://www.postimees.ee/230108/esileht/arvamus/307865.php
Paavo Kangur/Kroonika

Eilset Kroonikat lugedes jääb mulje, et naiseliku edu tagavad just silikoonrinnad ja enesetuunimine. See toob agressiivsete alfa-isaste tähelepanu ja seega ka edu. Kati Tootsil on uus Infiniti FX 35 ja Kätlin Maranil neli kasukat.

Igatahes investeering ilusse toimib paremini kui raha panemine Tallinna börsile ja mitte ainult Tallinnas. Läinud nädalal langes Tallinna börsi indeks OMXT alla 700 punkti ja selle nädala alguses jätkus jõuline langus 600 punkti taseme suunas. Raha põleb!

Mida teha? Äkki eelistada Hiinat, Indiat, USAd. Viimase kinnisvaraturust olevat käesolev kriis maailmamajanduses alguse saanud. Suvel oleks tõesti õige vastus olnud India ja Hiina. Varandused kahekordistusid kuudega. Eile kukkus India 8 protsenti, Hiina 6 protsenti, Tallinn 3 protsenti.

Tallinn pudeneb juba aasta otsa, USAs algas langus oktoobris, Hiinas novembris ja Indias selle aasta alguses. Ameerika probleemid süvendavad Hiina langust ja vastupidi.

Aktsiaturgude hindamine on tehniline tegevus. Näiteks Olympic Casino aktsia hinna liikumise graafik meenutab tagurpidi kasti või siili. Üles, vibramine stabiilsuspunkti ümber ja siis vabalangus. Nii on Armin Karu juulikuust alates kaotanud 4,7 miljardit krooni ja tal on veel järel nii umbes 3,6 miljardit virtuaalset krooni. Ometi on esmaemissioonist märkijad veel ülinapilt plussis.

Seda ei saa öelda Arco Vara aktsiate ostjate kohta, kes kaotavad räigelt raha ning ka Tallinki aktsiate märkijate tuju ei ole just kõige kõrgem. Tegelikult võiks küsida, kas esmaemissiooni hinnad olid põhjendatud, kuivõrd on tegemist globaalse krahhiga ja kuivõrd tõmbasid investeerimispankurid naiivsetele väikeaktsionäridele mütsi pähe.

Ja mida kavatseb Tallinna börsi juhtkond ette võtta, et selliseid mütsi pähetõmbamisi vältida.

«Kuradi valus on vaadata,» ütles enne igaesmaspäevast korvpallimängu tuttav loomaarst, kommenteerides oma investeeringuid soliidse panga müüdavatesse soliidsetesse fondidesse. Raha põleb.

Osta kulda, soovitas seepeale majandusajakirjanik Toivo Tänavsuu ja võib-olla tegi ta nalja. Kroonikat lehitsedes soovitaks silikooni, briljante ja kunstküüsi. See oli nüüd kindlasti nali. Pigem ärge unustage väärtusanalüüsi ja dividenditootluse jälgimist ning muid tehnilisi näitajaid.