President pätsas termini: ettevõtluse pärm

Eelmisel nädalal Tehnopoli külastanud president Toomas Hendrik Ilves rääkis oma kõnes «ettevõtluse pärmi» tekitamisest. Parajasti Leedus viibiv Raivo Tamkivi tunnistas, et president kasutas nädal tagasi tõesti tema väljamõeldud sõna. Ta ei tea, kas president tuli ise selle peale või võttis lihtsalt eeskuju. Kõrgtehnoloogiafirmasid koondava Tehnopoli juhi Alar Tamkivi sõnul ongi tegemist uue mõistega, mille autoriks oli samuti juhtkonda kuuluv Raivo Tamkivi.

Ettevõtjad on Eesti Nokia mõistest juba ammu tüdinud. «See oli hea sümbol, aga tüütas ära.» Väljamõtlemine käis Raivo Tamkivi sõnul lihtsalt: «See on ju see, millega me tegeleme,» nentis ta. «Me püüame genereerida võimalikult palju ja mitmekesist uut ettevõtlust, mille baasilt loodame, et midagi hakkab kerkima ja midagi võib ka suureks saada.»
http://www.postimees.ee/140308/esileht/majandus/317524.php

Advertisements

Ideaalnaise päevikut lugedes.

Kulutasin õhtul vähemalt tunni või lausa poolteist, et lugeda läbi Milana päeviku.  Järeldasin sissekannetest, et tegemist on palju reisiva modelliga kelle eraellu ja mõtetesse piilumine avardas nii mõnegi külje pealt naistest arusaamist. Nad kõik on ju sedavõrd erinevad, et lootusetu on neid kuidagi huvide või käitumise või veel millegi alusel tundma õppida. Meestega on selles suhtes lihtsam, nad on märksa vähemnõudlikud ega vaeva oma pead küsimustega: miks nii, kas saab ka teisiti, jne.

Eriti hea oli sealt leida selliseid kuni kümne punktilisi nimekirju, kuidas midagi peaks hästi tegema või kuidas midagi ei peaks tegema. Kui ta kirjutaks ka nimekirja “10 head viisi naisele läheneda” siis võiks selle blogi välja printida, ära köita ja käsiraamatuna kasutusele võtta. Kuni selle ajani on ta justkui ajapikku paremaks muutuv vein või Tallinna linn, mis teadupärast kunagi valmis ei saa.

Kahjuks pole ta eriti sage kirjutaja, sest annet ja sõnaosavust on tal selleks piisavalt.

Memo endale: lugeda järgnev raamat, mille kohta oli postituses “1. Peale 16. aastasena Mati Undi „Tühiranna” lugemist muutusin ma kirjanduslikult impotendiks. Milleks üldse kirjutada, kui keegi on kõik juba nii oskuslikult ära öelnud. Kuna raamatupoes ega antikvariaatides seda raamatut enam ei olnud, siis „kaotasin” kooli raamatukogust selle raamatu viisaka leppetrehvi vastu. 8. august 2007

PS. Pealkirja selgitan ka lahti. Antud kontekstis on ideaalnaine mõiste, millega tähistada elus suuresti varieeruvat nähtust ja tehes seda mudeli kujulisena. Näiteks loodusraamatus tehaks liikide kohta kunstniku poolt kujutis, sest fotole on väga raske saada liigiomaste tunnustega isendit (bioloogiline variatsioon).

SLÕhtuleht ja Potimees loodavad Just!-i kadu

Koos AjuSaagimi lahkumisega olevat ajakirja Just! tabanud ka teiste oluliste töötajate lahkumine. Sellise infoga tuli lagedale SLÕhtuleht, kes varem on kirjutanud rabavaid lugusid Kati Tootsi ja Marko Poki tegemistest, mis tagantjärgi osutusid fabritseeringuteks. Teadmata küll ajakirja toimetuse meeleolusid, näen mina siin Kadastiku ja tema juurde putkanud Anu Saagimi kontserni poolset tegutsemist eesmärgil, et “läks Saagim, mingu ka ajakiri.” Samuti tuleb mainida, et Just! kuulub Kalev Mediale ja seetõttu ründavad ka reformikad seda aktiivselt. Nii Tallinna telesaadete edastamise kui Tallinna linnapea Savisaare vestlussaate pärast.

Vastus küsimusele: Õnn ei ole rahas?

Mäletate, veel aasta tagasi ilutsesid tänavatel ja trükimeedias IRL-i reklaamid, et õnn ei ole raha? Nüüd saime siis kaude vastuse, milles see võiks olla. Vahepeal pakkusid irvhambad, et õnn on raha hulgas. Väga mööda nad ei pannudki, sest USA mõttekoja Brookings Institution teadur Carol Graham väitel on selleks inimese võrdlus naabritega. Õnnelikuks peetakse ennast naabrist rohkem teenides.

Kui põhivajadused on rahuldatud, saab suhteline sissetulek olulisemaks absoluutsest.

Näiteks kui Jaan teenib 20 krooni ja Juhan 10, tunneb Jaan end märksa õnnelikumana kui siis, kui ta teeniks 30 krooni, aga Juhan viiks palgapäeval koju 40 krooni.

“Inimesed on kahjuks kadedad olevused,” selgitab Garaham, kes nimetab seda nähtust Jonesidega sammu pidamiseks. Ehk eestipäraselt: Tammed võrdlevad ennast ikka Pärnadega.

Täpselt sama kehtib ka ühe ettevõtte sees — pole hea mõte ühele töötajale teistest mitu korda suuremat palka maksta, sest selle tulemuseks on terve trobikond rahulolematuid töötajaid. /…/

Reeglina on inimesed aga õnnelikumad siis, kui neil on võimalus oma elujärge paremaks muuta.

 Jaan Manitski, endine välisminister, ärimees
Raha pole õnne peamine tegur ega garantii. On olemas sellised väärtused nagu pere, sõbrad, tervis, vabadus, eneseteostusvõimalus.

Tahaks küll loota, et õnnelikke inimesi on Eestis rohkem. Kas rikkad on õnnelikumad? Üldiselt küll, kuid rikkus pole õnne eeldus ega garantii. Rikas istub rahahunniku otsas lossitornis, vaene ja vaba mees töötab kuskil äärekülas, tal on pere ja sõbrad. Kumb on rikkam?

Eestis pole vaja majanduskasvust rääkides inimestes üleliigset hirmu tekitada, sest meie rahval on suur tulevikupotentsiaal. Meie majanduskriisi madalseis on tasemel, mida enamik riike isegi tippaastatel ei saavuta. Tõesti, üksikud inimesed võivad olla stressis, kuid ühiskond tervikuna mitte.
http://www.delfi.ee/news/majandus/aripaev/article.php?id=18174675

Pullerits=Postimees

Kui ütled Reformierakond, siis mõtled Ansip. Keskerakond toob meelde loomulikult Savisaare. Nüüd on teada, et kui ütled Postimees, siis mõtled Pullerits ja blogi. Just sellise isikustamise on võimaldanud aadress blog.postimees.ee

Kui vaadata selle blogi pealkirju siis täiesti õigustatud peetakse Potimeest Reformierakonna häälekandjaks ja Tartu leheks (nad on registreeritud Tartus). Samuti on märgata USA tallalakkuja mentaliteeti.

Pullerits: Hooaja avastart – tehtud!
Pullerits: Kust tulevad mustad päevad?
Pullerits: Kuidas naisi suusatamises ära rääkida?
Pullerits: Millega asendada Tartu maraton?
Pullerits: Mis saab Tartu maratonist?
Pullerits: Ootamatu suusanõuanne peaministrilt
Pullerits: Hurraa, lõpuks läks kihutamiseks!
Pullerits: Eesti uus suusalootus tuleb USAst
Tartu: vahetusemõtted suurest linnast
Pullerits: Kas sponsorid lahkuvad lekkivalt laevalt?
Pullerits: Seis on halb – kas saab veel halvemaks minna?

Tähismaa oli juba läinud, nüüd läks Saagim järgi

5. detsembril 2007 (mälu järgi) lahkus seltskonna kõmu vahendanud ajakirja “Kroonika” peatoimetaja Ingrid Tähismaa. Vähem kui 1 kuu hiljem läks ka konkureeriva ajakirja “Just!” peatoimetaja Anu Saagim. Mis on neil kahel minekul ühist? Mõlemad on olnud ootamatud, toimunud sisuliselt ühe päeva jooksul, mõlemad lahkumised on põhjustanud omanike ja töötaja erinevad arusaamad meediatoote jätkamisest. Anu Saagim isegi väidab, justkui soovib Kalev Meedia teha “Just!” tõsisemaks. Kahtlen selles tõsiselt. Müüginumbreid saab tõsta ainult kollaste uudistega ja seega ainult kollaste ja kergete uudistega. Lisaks jõudis täna nafta hind maagilise 100 dollari piirini.anu saagim

5. aprillil 2007 lõpetasin paberil ajalehtede ja ajakirjade ostmise. Sellega kaotasid nii Kroonika, Just! kui Eesti Ekspress ühe püsilugeja. Mina olen rahul. Uni on sügav ja rahulik, seedimine korras. Raha jääb ka nädalas vähemalt 35 krooni muudeks kulutusteks alles.

Ajukääbikud koonduvad Potimehes: Henriku näide

Eile avaldas tarbija24.ee ehk Potimehe kloon artikli, milles mõnitati räigelt türklasi. Sellest kirjutasin eile. Aga mulle poleks pähegi tulnud, palgaline Hendrik on ka oma südemetunnistuse Potimehe altarile viinud ja hakkab sellist käitumist õigustama. Vähe sellest, et peatoimetajana saatis ta 11000 praak CD plaati oktoobrikuu ajakirja ostjatele! Muideks: Kriminaalkoodeksi § 72 keelab igasuguse rahvusliku, rassilise, poliitilise või usulise vihkamise õhutamise. § 72 lõige 1 näeb ette rahatrahvi või vabaduskaotusliku karistuse otsese või kaudse võrdõiguslikkuse (muu hulgas rassilise) piiramise eest.

Larko on oma ajaveebis teinud järelduse:

Mul on kurb meel tuvastada, et kunagi nii auväärsest Postimehest on saanud ksenofoobia ülim häälekandja Eestis. Ei soovita enam kellelgi seda lehte lugeda, samuti ei soovita firmadel sinna reklaami anda. Firma omanikel soovitan toimetuse juhtkond kiiremas korras välja vahetada.

Minule tundub samuti, et pidevast töötajate puuduses vaevlev ajaleht Postimees ei leia enam isegi mitte põhihariduse omandanud töötajaid.

– – – – – – – – –

Ekspressi arvamus asjast koos Riigikogu Eesti-Türgi parlamendirühma arvamusega:
Postimehe ajakirjanik mõnitas autoarvustuses türklasi (Täiendatud!)

22.10.2007 13:30

Postimehe autoajakirjanik Margus Mihkels sai Türgi-reisilt säärase šoki, et pühendas pool maastur GMC Acadia arvustusest Türgi ja türklaste halvustavale kirjeldamisele, pikkides sellesse Võsa-Petsi stiilis kummalisi nalju. Lugu on täiendatud Eesti-Türgi parlamendirühma avaldusega.

Mehe hinnangul puudub Türgis tsivilisatsioon, seal elavad rämpsust ehitatud majades „pigipead” ja naised kannavad häbitundest peas silmaaukudega kotte, et varjata pesematust.

Wikipedia andmeil võib sellist suhtumist pidada ksenofoobseks, mis lühidalt tähendab hirmu või viha võõrapärase või võõramaise vastu: „Sõna “ksenofoobia” kasutatakse, kui kirjeldatakse vaenulikku suhtumist isikutesse, kes on pärit muust riigist või kuuluvad teise etnilisse gruppi, samuti väljendab see ka teistsuguste traditsioonide ja kultuuride mitteaustamist.”

Eesti põhiseaduse § 12 sätestab, et igasuguse rahvusliku, rassilise, poliitilise või usulise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Kriminaalkoodeksi § 72 keelab igasuguse rahvusliku, rassilise, poliitilise või usulise vihkamise õhutamise. § 72 lõige 1 näeb ette rahatrahvi või vabaduskaotusliku karistuse otsese või kaudse võrdõiguslikkuse (muu hulgas rassilise) piiramise eest.

Euroopa Liit ärgitab kõige kõrgemal tasemel oma liikmesriike kindlustama, et rassismi või ksenofoobsete tegudega seotud tahtlik käitumine, kaasa arvatud vägivalla või viha õhutamine, avalikud solvangud, rassismi ja ksenofoobia sallimine oleks kuriteona karistatav. ELi seisukohalt peaks kriminaalkorras karistatama siiski vaid neid tegusid, mis õhutavad avalikult vaenule.

***

Mihkels kirjutas muuhulgas järgmist:

„Paari nädala eest oli mul – viisakalt öeldes – rõõm külastada Türgi Vabariiki. Ehkki külaskäik oli lühike, vaid kahepäevane, pole ma saadud šokist siiani toibunud. […]

Tegelikult eraldab meid Türgist umbes 11 000 aastat, sest summa summarum on see riik ligikaudu samal tasemel kui Pulli asula, mis tekkis Pärnu jõe äärde umbes 9000 aastat eKr.

Antalyas ringi käies olin ma väga üllatunud, et inimesed elavad majades, ostavad poest süüa ja jätavad oma pakkimisnööri abil koos püsivad autoromud seisma, kui fooris punane tuli süttib.

Kui Eestis koliti pudulojused ja inimesed rehetoast lahku juba paarsada aastat tagasi, siis Türgimaale pole tsivilisatsiooni sellised narrused veel jõudnud, sealsed pigipead elavad endiselt rõõmsalt oma lammaste, kitsede ja kanakarjaga ühise tsellofaanist katuse all.

Ja ärgu tuldagu mulle rääkima, et Türgi naised kannavad silmaaukudega kotte peas usulisil põhjusil. Palju tõenäolisem on, et nende näod on lihtsalt pesemata – sest millestki nii veidrast kui kanalisatsioon pole külades ilmselt kuuldudki –, et endilgi on häbi.”


Eesti-Türgi parlamendirühma avaldus


Vastuseks ajalehes Postimees 22.oktoobril 2007 ilmunud artiklile „Rahvaste sõpruse veidra mekiga vili.”:

Türgi on eestimaalaste jaoks üks enim armastatud turismi sihtkohti. Türgi on ka jõudsaid edusamme tegev Euroopa Liidu kandidaatriik. Eesti ja Türgi diplomaatilised suhted on pikaealised ja soojad ning Eesti avalikkus on ühemõtteliselt toetanud positiivseid arenguid, kultuuri- ja poliitiliste sidemete tihenemist kahe riigi ja rahva vahel.

Selle eelduseks on vastastikune lugupidamine, seejuures ka põhjendatud kriitika. Alles see annab võimaluse parandada kitsaskohti, mida kahtlemata ka Türgis on.
Igal rahval on oma väärikus. Igal rahval on ka oma traditsioonid, millest lugupidamine on iga teise kultuurrahva pärisosa. See on ka Eesti kultuuri üldtunnustatud põhimõte.

Seda kahetsusväärsem, et mitte öelda häbiväärsem on ajalehes Postimees ilmunud artikkel oma kohatute, ebapädevate, solvavate ning rahvuste vahelist vaenu õhutavate üldistustega

Leiame, et ajaleht Postimees on eiranud Eesti ajakirjanduse häid tavasid ning kuritarvitanud oma positsiooni avaliku sõna valdajana. See riivab nii Eesti välispoliitikat kui ka muid, meie endi – Eesti põhiseadusest – tulenevaid riigi põhiväärtusi.

Eesti-Türgi parlamendirühm avaldab lootust, et nimetatud loole järgneb toimetusepoolne avalik vabandus ning kiire selgitus, kuidas selliseid, ajakirjandusvabaduse piire dramaatiliselt ületavaid avaldusi tulevikus vältida.

– – – – –

Hendrik Roonemaa õigustab ka artikli ärakorjamist. Umbes nii, et inimese lasin maha, laipa ei ole ja järelikult on kõik korras. Kes korjab ära tellijate paberlehed? Kas Postimees on vabandanud ebapädeva ja “alati mitte usaldusväärse” info levitamise eest?

Incest, mostly

Q: Why are London beauty parlours worried they’ll be put out of business?
A: Because the London Met are doing Brazilians for free.

Seda anekdooti rääkisid mu brittidest sõbrad juba umbes päev peale kurbi sündmusi Londoni metroos, kui politseinikud olid terrorihirmus maha lasknud ühe täiesti süütu brasiilia poisi. Midagi pole teha, selle ühiskonna huumorimeel ning läbi selle saavutatav vabadusetunnetus on hoopis midagi muud kui eestis. Kui lugeda Erkki Toivaneni väga head kirjeldust sellest, kuidas Suurbritannia ühiskond tekkis ning millised inimesed on inglased, on neid kergem mõista.

Aga nii juhtub, kui lasta end kaasa viia meelepettel, nagu sa oleksid Jeremy Clarkson ja nagu sa elaksid Suurbritannias, kus räme huumor on igapäevaelu osa. Kõike ärakeelavas Eestis ei saa sa öelda ameeriklaste kohta “In rural America, the town would be full of people doing… whatever it is they do. Incest, mostly” või et BMW tehtud Mini on nii saksalik auto, et selles võiks olla GPS, mis oskab näidata teed ainult Poolasse, kus autole oleks “ein fanbelt that will last a thousand years”. Jeremy autoarvustused võivad olla sellised, kus ta pool lugu jahvatab kõigepealt mingist muust teemast ning seejärel mainib paari sõnaga autot ennast ka.

Aga Margus, sa ei ole Jeremy! Get over it!

P.S. Postimees on muidugi oma veebist selle loo maha korjanud, tõesti tark liigutus. Ma olen täna igaks juhuks päev otsa kodus ja ootan, äkki tulevad võtavad mu laualt paberlehe ka ära. Siis ei ole seda lugu kindlasti ilmunud.