Valitsus kärpis käibemaksu vabastust 85,34 protsenti

Kuidas Andrus Ansipi valitsus alandas väljastpoolt Euroopa Liitu saadetud  postipaki käibemaksust vabastust 2347 krooni pealt  344 kroonile (varasemaga võrreldes jäi alles 14,65 protsenti). Seejuures tuleb nüüd käibemaksu tasuda ka transpordilt.

Postitus ühest foorumist välismaalt kauba tellimise teemadel (märts 2010)

Infoks veel nii palju, et lisaks käibemaksule ja sõltuvalt kauba väärtusest lisanduvale tollimaksule lisandub veel ka ekspordimaks. Kokkuvõttes tasub väljastpoolt EL-i tellida vaid odavaid vidinaid, mille väärtus koos transpordikuludega jääb alla 22 euro ehk alla 344 krooni. Just nimelt, transpordikulude pealt tuleb samuti makse maksta!

Konkreetne näide: maksin väljastpoolt EL-i tellitud paki eest, mille väärtuseks oli 44,7 USD, maksude näol 175.20 EEK ehk umbes kolmandiku saadetise väärtusest! Pakk oli tellitud küll eelmisel aastal, aga jõudis Eestisse käesoleval aastal, seega polnud maksmisest pääsu.

PS. Kas sellist Eestit me tahtsimegi?

Peab ikka suur meeleheide ja raha vajadus olema, et taolisi samme astutakse.

Maksu ja tolliameti teade:

Alates 1. jaanuarist 2010 jõustuvad käibemaksuseaduse (KMS-i) § 17 lõike 1 punkti 9 ja lõike 2 muudatused, mille kohaselt käibemaksuga ei maksustata kaubasaadetist väärtusega kuni 344 krooni, mis saadetakse ühendusevälisest riigist Eestis asuvale saajale.Maksuvabastust ei kohaldata alkoholile, tubakatootele, parfüümile ja tualettveele. See tähendab, et kui ühendusevälisest riigist Eestisse saadetud kaubasaadetise väärtus ületab 344 krooni (22 eurot), tuleb esitada kaubasaadetise kohta tollideklaratsioon ja tasuda käibemaks.

Kaubasaadetiste puhul, mille väärtus on üle 2347 krooni (150 euro), tuleb tasuda käibemaks ja tollimaksuga maksustatavate kaupade korral ka tollimaks.

Kolmanda riigi eraisiku poolt eraisikule saadetava mittekaubandusliku kaubasaadetise maksuvabastuse piirväärtus on endiselt 704 krooni (45 eurot). Seega, kui mittekaubandusliku kaubasaadetise väärtus ületab 704 krooni (45 eurot), tuleb esitada kaubasaadetise kohta tollideklaratsioon ja tasuda käibemaks ning tollimaksuga maksustatavate kaupade korral ka tollimaks.

KMS-i § 17 muudatuste kohta loe lähemalt:
„Käibemaksuseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadusest” Riigikogu kodulehelt (551 SE).

Kuni 31. detsembrini 2009 kehtib käibemaksuvabastuse piirväärtus 2347 krooni.

http://www.emta.ee/index.php?id=26695&tpl=1026

*

Reformierakondlane hurjutas reformierakondlast ehk Pevkur versus Maripuu

Maret Maripuu sotsiaalministriks oleku ajal võeti vastu otsus saata kõik 300 000 Eesti pensionäri oma rahasid kätte saama pangast. See otsus jõustus alles märtsist. Nüüd on Maret Maripuu Riigikogus pehmel varupingil ja Hanno Pevkur peab tegelema laiali jooksva valitsuse asjadega.

Või õigemini jätab ta sellise mulje pressiesindaja vahendusel, et ta on ühe panga tegevusega klientide tehingutasu tõstmiseks eri meelt. Ilmselt see on avalikkuse ees oma näo säilitamiseks, sest pensionide viimine pangakontorist välja makstavaks oligi üks varjatud põhjusi, millega turgutada Eesti majandust ja eriti panku. Mõelge neile teenustasudele! Küll kaardiga automaadist võttes, internetis ülekannet tehes või sularaha välja võttes. Alati pudeneb midagi ka pangale – kasumiks.

Sotsiaalminister Hanno Pevkur avaldas nördimust tänase Swedbanki uudise üle, kus pank annab teada, et 1. oktoobrist hinnakiri ühtlustatakse ning pensionäridele tehtud erisoodustused kaovad. „On selge, et pangakontoris on eakatel turvalisem oma rahaasju ajada kui tänaval sularahaautomaadi ees. Seetõttu on Swedbanki käitumine inetu. Valdav enamus pensionäridest usaldas oma pensioni just Swedbankile. Nüüd peaksid need inimesed oma raha kontorist välja võttes senisest kümme korda suuremat tasu maksma.

Kirjutas äripäev

noor_ja_ilus_astub_reformierakonda

Andke Maripuule jalgratas pensioni laialikandeks!

Andrus Ansip ütles eilsel valitsuse pressikonverentsil: “Iseenesest oleks võinud võtta õigel ajal jalgratta ja viia kõigile inimestele toetus koju kätte – see oleks väga selge lahendus olnud.” Miks ei antud Maret Maripuule jalgratast? Nüüd on selle eest maksnud ametist lahkumisega IT-juht ja eile vabastatud kantsler. Neist viimane sai 6-kuu ametipalga ulatuses ka hüvitist. Kas Maripuu kompenseerib maksumaksjale taoliselt raisatud palgarahad?

0812001maripuu_jalgratas_toetused_skandaal

Päevalehtede teatel võib Maripuu tunda saada Ansipi kinga juba enne veebruari saabumist.

Reformierakond tõi hinnatõusude aasta

Reformierakonna Ansipi ja rahandusminister Ivari Padar (SDE) on suutnud üleilmse languse taustal ometigi ka Eestis midagi tõsta – hindu! Kerkis elektri hind, osa kaupade ja teenuste käibemaks ja tõusid riigilõivud.

081105juhiansipElektri hind kallines 1. jaanuarist keskmiselt 6,4 senti kilovatt-tunni eest. Uus aasta tõi kaasa ka osa kaupade ja teenuste käibemaksu tõusu. Senine soodusmäär tõuseb viielt protsendilt üheksale raamatutel, perioodikal, ravimitel ja majutusteenustel. Etenduse- ja kontserdipiletite, matusetarvete ja -teenuste ning ohtlike jäätmete käitlemise puhul tõusis käibemaks aga 18 protsendile.

Aasta algusest muutus ka liiklusregistri ning kodakondsus- ja migratsiooniameti mitme toimingu riigilõiv, mille määr pole rahandusministeeriumi nõuniku kt Annika Vilu sõnul viimastel aastatel tõusnud.
Tulumaksumäär jääb aga mullusega samale tasemele ning ei tõuse ka tulumaksuvaba miinimum. Seega tuleb maksta tulumaksu 21 protsenti tulult, mis ületab 2250 krooni kuus.
Aastavahetus jättis samaks ka kõik aktsiisid.

Pikemalt aadressil http://www.virumaateataja.ee/?id=64467

Siim Kallase kuriteokaaslast enam ei otsita

Mäletate veel Eesti Pangast välja petetud 10 miljoni dollari skandaali? Kindlasti, kes siis oleks unustanud ära Siimu, kes ootas kloostri taga metsas kui Lääne-Euroopa kratid vedasid siit niigi vaeselt paekaldalt sularaha kotte Euroopa poole. Hiljem tuvastati kohtus, et toonane president Siim Kallas ei pidanudki selle eest vastutama. Õigupoolest pole mitte kedagi karistatud. See ju rahva raha ja selle kallal toime pandud kuritegudel pole kannatanut. Rahvas ei saa ju üheskoos minna politseisse avaldust kirjutma, et ukradina-ukradina-desjat-miljonov-dollarov-ukradina.

081120_siim_kallas10miljonit_dollarit_shiralli_kaju_kuritegu

pilt ja artikkel http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=305033

Ajaleht Potimees kardab rahva küsitlust

No nii, Tallinn tegi kahe kultuuriobjekti kohta küsitluse ja kohe tõusis parteimeedia tagajalgadele. Nii ikka ei tohtivat, et kuidas võib ja üleüldse tuleb rahva käest küsimine hukka mõista. Mida te kardate, seltsimehed Tartu toimetuses? ENSV ja KGB on minevik! Vaba rahvas vabal maal võiks julgeda midagi arvata.

Kahju, et seal polnud sellist varianti, et ei toeta mitte kummagi rahastamist. Neid muidusööjaid kerjuseid on liiga palju siginenud ja nende ulualuse ülalpidamine on sama kallis kui büroohoonel. Äkki oleks aeg astuda 21. sajandisse ja jõuda järeldusele, et ainus kultuur on ise elujõuline ja mitte mingi dinosauruse relikt, mida peab maksumaksja rahadest teotama. Need kes seda hindavad, leiavad ka võimaluse sinna raha panustada. Kõige kuritegelikum ongi kõigi maksumaksjate rahadega väikest eriprojekti (kultuurikatel, linnateater) läbi suruda.

081118_potimees_gallup

Potimees rõõmus: mujal ka langeb

Reformierakonna joont toetav Tartu päevaleht Potimees saab rõõmustavalt osutada, et ka ilma Andrus Ansipi tegevuseta võib majandus allakäiku teha. Juba tänavu jagab Eesti ja Läti saatust ka Iirimaa, järgmisel aastal Suurbritannia ning Hispaania. Kinnitage siis rihmad, sest Eesti Panga lubatud pehme maandumine osutus kõvaks kukkumiseks.

Seega võib Euroopa Liit oodata järgmisel aastal vaid 0,2-protsendist majanduskasvu ehk teisisõnu tammub Euroopa paigal ja tööpuudus kasvab. Uut tõusu oodatakse 2010. aastal, mil ELi majandus peaks kasvama 1,1 protsenti.

http://www.postimees.ee/?id=45972

081104_majanduskriis_ka_teistes_postimees

Galojan sai Savisaarelt majandusraamatu?

Minu silmad on nüüd vist küll kõik ära näinud. Igatahes Tallinna Potimehes oli pilt Savisaarest oma äsja ilmunud majanduse teemalise raamatu esitlusel ja sellel pildil ulatab ta raamatut noorele neiule, kes on äraütlemata sarnane Anna-Maria Galojanile. Kas endine Reformierakondlane hakkab nüüd õppima uut keskklassi majanduspoliitikat? Ma olen meediast lugenud isegi sahistamist, et Anna-Maria on astunud Edgari erakonda aga sellel teemal spekuleerigu ajakirjanikud. Siin blogis ei lahmita ega klatšita.

Siiski ei saa ma jätta torkamata, et võetud rahade tagasi maksmiseks võib autori sissekirjutusega raamat mõnevõrra abiks olla kuid seda nii paarikümne aasta pärast ja ehk paari tuhande krooni ulatuses (heal juhul). Lähiajal aga tuleb selgeks rääkida umbes 800 tuhande krooni kulutamine.

ja siin on varasem Galojan veel Reformierakondlaste vahel. Ütleme, et raha omandamise kunsti õppimas

Toit kallines aastaga 17 protsenti

Septembris olid toidukaupade hinnad 17,4 protsenti kallimad kui eelmise aasta septembris. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad muutusid aastaga 24,8 ja mittereguleeritavad hinnad 6,6 protsenti. Keskmine hinnatõus tuli 10,6 protsenti.

http://www.delfi.ee/news/majandus/majandus/article.php?id=20050146

Tehtud! Ansipi esimene maksuvaba reede.

Täna on esimene päev kui Reformierakond saab täita oma lubaduse maksuvaba reede kehtestamise mõistes. Teatavasti läks Liviko alates oktoobrist üle 4 päevalisele töönädalale ja reedel pole vaja enam tööle tulla ega palka saada. Nimelt majanduslanguse pärast. Sama teed on minemas ka Norma, kes on sarnase taotluse esitanud mingile ametkonnale kooskõlastuse saamiseks.

Meenutame siis maksuvaba reede lubadust Reformierakonna reklaamist 2007. aasta alguskuudelt.

Pensionikindlustus on riskantsem kasiinost

Väike nupuke SLÕhtulehes pani mõtlema: Pensionifondide juhid leiavad, et praegu, kui rahamaailma mõjutavad emotsioonid, on kasiinos kindlam mängida kui börsil. “Mõttekam on kasiinos õnne proovida,” hindab fondijuht, sest aktsiate hinnad teevad trikke. “Kaks nädalat tagasi soodus tehing võib olla muutunud täna kehvaks ja vastupidi,” toob Pikkani näite. Kristjan Tamla ja Rasmus Pikkani toonitavad Swedbanki rahaturgude ülevaates, et praegune olukord rahamaailmas on unikaalne ja varasemast suurt õppida ei ole. http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=298419

Siit saab teha ühe kurva järelduse. Kõik need rohkem kui pool miljonit pensionisamba omanikku kes Eestis paigutavad oma raha pensionifondi kaudu aktsiatesse, peaksid olema väga murelikud. Aktsia on oma olemuselt spekuleerimine või lotomäng. Ainus garanteeritud tulu on dividendide maksmine kuid enamus kasumitest saadakse turul ostes-müües. Aktsiaturul kujunevat spekuleerimise hinda mõjutavad firma majanduslikud tulemused isegi vähem kui inimlik psühholoogia ehk siis ootused heale kasumile.

Palju õnne pensionifondi investeerijad, kes lootsid vanaduspäevadeks midagi säästa. Üks aasta aktsiaturul võib üsna edukalt muuta olematuks eelmiste aastate kasvu või lausa vähendada Teie poolt sisse makstud raha hulka. Need fondid peaksid nime kandma hävitusfondid.

Lõpetuseks pildike SLÕst

Martin Helme rumalus ajab isegi sita keema!

Sopaga Laetud Õhtuleht on avaldanud Martin Helme artikli USA majanduskriisi põhjuste ja Eestis euro kasutusele võtu vastu. Rahaliitlase suust on see muidugi oodatav: Kaitse eesti krooni, oli nende loosung. Paraku on ohtlik lollusi levitada. Seepärast ka reageering. Ainus hea järeldus millega nõustun oleks: Ameerika kaputt, paras!
Mida see Helme küll suitsetas, et sellist juttu ajas? Clinton oli president kuni aastani 1999. Bush sai presidendiks 2000. ja aastal 2001. läks põhja Enron ja Worldcom. Miljardite dollarite kahjudega. Itaalia parempoolne peaminister Berlusconi võib vaid käsi laiutada, et tema ajal läks ka Parmalat toidutööstus põhja ja seal käib protsess 20 miljardi euro kadumise üle. Bush lasi kinnisvara hinnad üles bluhvida ja see võimaldaski rämpsuks osutunud kinnisvara tagatisest koosnevate võlakirjade turule tuleku, mis praeguseks on viinud põhja investeerimispangad AIG, Lehma Brothers, Washington Mutual, Freddie Mac, Frannie Mae ja Euroopas Northen Rock ning sellel nädalal veel mingi briti pank. Beneluxi pank Fortis vajas 10 miljardit eurot maksumaksja raha, et pinnal püsida. Ameerikas tekkinud toxic assets (toksilised varad) on mürgitanud kogu maailma finantssüsteemi ja nüüd tuleb siia üks järjekindel kõige vastane majandusest kirjutama. Pealegi veel selle sama ideoloogia kannupoiss, kes majanduse põhja lasigi. Kindlasti väidab Helme, et keskpankade odava intressiga laenud oli hea mõte. Jah, neile kes möödunud aastatel võtsid aktsiaturult spekuleerimisega miljarditesse ulatuvaid kasumeid ehk privatiseerisid kasumi ja nüüd tahavad natsionaliseerida kahjumid ehk maksumaksjal tasuda korporatsioonide õhku täis pumbatud bilansid. Alamkojas saadi aru, et ameeriklased ei talu sellist silmakirjalikkust kus väiksed firmad lähevad pankrotti aga parempopulistide eliiti töökohtadega nuumanud korporatsioonid tuleb võlgadest välja osta kõigi ameerika perede võlaraha arvel.
Aga las ma räägin sulle parempoolsete või Ameerika kummardajate ideaalkuju Bushi saavutustest. Ta on alustanud 2 sõda, neist mitte kumbagi lõpetanud. Nafta hind oli 2003. aasta märtsis 32 dollarit ja käesoleval aastal jõudis 140 dollarini. Otseselt tingitud Lähis-Ida regiooni häiritud naftatootmisest. Kus on iraaklaste vabadus ja õitseng mida neile lubati? Seal on linnaosad jagatud okastraataiaga mööda etnilisi piire ja kõik ootavad vaid okupantide lahkumist, et saaks kodusõjas võimupiirid paika panna.
Toidu tegemine biodiisliks on viinud ülesse ka toiduainete hinnad. Maailmas on toimunud 37 riigis hukkunutega protest toidu hinna pärast.
Kokkuvõttes: maailm ei elaks üle enam teist parempoolset ehk vabariiklaste presidenti. Üks Bush (slängis kube) ja asetäitja Dick (slängis kürb) suutsid maailma põhjani segi pöörata ja jätavad vähemalt 3 aastat kestva globaalsete mõõtmeteni jõudva krediidi ja finantskriisi.

Kogu raha on ohus. Eriti kui see usaldatakse parempoolsete populistide aka Martin Helme kätte.

Martin Helme algne artikkel: http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=298228

Raha säästmise aeg sai läbi

Ameerikas puhkenud finantskriisi tagajärjed levivad ka Eestisse. Ometigi tegeletakse meedias selle summutamise ja inimeste vääriti informeerimisega. Isegi Tartu Ülikooli professor usub, et hoiused on tagatud. Ometigi tegi alles hiljuti Äripäev avastuse – vaid 2,3 protsenti! See tähendab 100 000 kroonise hoiuse puhul vaid garanteeritult 2300 krooni tagasi saamist. Nii palju siis seaduste täitmisest, täpsemalt siis hoiuste tagamise seaduse toimuvusest. Selle väite kohta linki ei hakka otsima, äripäeva arhiiv on vihjeks.

Kvaliteetleheks mitte kvalifitseeruv SLÕhtuleht kirjutas: “Tartu Ülikooli majandusteaduskonna professor ja Eesti Panga nõukogu liige Raul Eamets vastas küsimusele Kui garanteeritud on eestlaste säästud?
Piisavalt, et kõik saaksid oma raha kätte, kui ei teki mingit finantspaanikat. Kui kõik lähevad korraga raha välja võtma, siis ei suuda ükski pank püsima jääda.”

Siit saab teha vaid ühe järelduse, et reaalne sularaha hulk on väiksem kui pankade bilansis kajastuvad summad. Osalt selle pärast, et raha on antud laenudeks. Seega on kõik Eesti hoiustajad tegelikult oma raha laenanud mitte pangale vaid pangalt laenu saanud inimestele. Kui nende laenuandjate võime oma kohustusi täita peaks halvenema, siis ongi tulemuseks pankade kokku kukkumised.

Katke artiklist mis näitab virtuaalse raha põhjuslikku seost kriisi tekitamisel:

Usaldus on kadunud, ja kui usaldust ei ole, kukuvad finantsskeemid kokku. Tegemist on tüüpilise rahaloomise skeemiga, kus kõik turu osalised pööritavad raha võimendusega ehk siis: raha saamise lootust on turul palju rohkem kui tegelikku raha. Nii toimivad tänapäeval kommerts- ja investeerimispangad, samuti kõik teised turuosalised, kes finantsturgudel tegutsevad.

Eesti Panga nõukogu liige Raul Eamets http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=298106&lid=7

Rõhk on sõnal finantsskeem. See on nagu püramiidskeem, kus alguses on tegelik rahaühik või selle kauba ekvivalent. Pärast pankuri kätte jõudmist muutub see finantsinstrumendiks. Näiteks USAs tehti börside ja pankade jaoks finantsskeem, kus väikse maksevõimega jänkidele anti laene kinnisvara soetamiseks. See kinnisvara liideti kokku ja saadi pankadele raha paigutamiseks ja edasi kauplemiseks sobiv finantsinstrument (nagu aktsia või võlakiri). Pangad kauplesid nendega järelturul ja arvestasid nende pealt teenitavat tulu. Nüüd pärast kinnisvaraturu halvenemist, jäid jänkid hätta kinnisvara tagasimaksetega ja palju kinnisvara tuli pangale tagasi või läks sundmüüki. Kaasnes kinnisvara hinnalangus, see tõi omakorda kaasa finantsinstrumendiks muutunud võlakirjade väärtuse alanemise ja sellesse raha investeerinud pankade kahjumid. Mull oligi veerema pandud. Virtuaalne raha haihtus õhku kuid inimestele jäid reaalsed kinnisvara objektid, mis olid ülehinnatud väärtusega soetatud ja mille väljaostmise kohustus tuleb pankade ees täita. Ka Eestis oli piisavalt lolle, kes lasid endale miljonites kinnisvara laene kraesse määrida ja peavad nüüd järgmised kümnendid pankade jaoks töötama.

See fail on rubriigist huvitavad rahad. See on sama tõeline kui väide, et hoiustajate raha on pangas tagatud. See on ilge vale, mille väitja saab mitmekordset Eesti keskmist palka ja seetõttu võib ka suitseva suuga valetada.

Võtame lapsetoetuse ja saadame lapsed tööle?

Veel eelarve teemadel üks kommentaar Potimehest nelja lapsega üksikemale:

Meie valitsuse arvates peaksid su lapsed tööl käima ja ise ennast ära majandama. Või siis peaksid sa ise töötama nelja koha peal ja kellegi asi pole, kas sa oma lapsi seejuures vahel näed ka. Koolitoetus 2250 krooni on valitsuse arvates sinu perele mõttetu. Kui lapsed on otsaga gümnaasiumi jõudnud, siis pole neile riigi poolt ei töövihikuid (ca 500.- lapse pealt) ega koolitoitu (ca 400.- lapse pealt). Kui nad on 17 täis, siis nende peale justnagu enam raha ei kulukski ja sa ei saa nende pealt enam ka tulumaksuvabastust. Kolmanda ja neljanda lapse pisut suuremast toetusest jääd ilma niipea kui vanemad kooli lõpetavad (ja hakkavad näiteks tudengitena omapäi teises linnas elama, vaja seal üürikat pidada ja süüa jne). Nii et ikka tööle, mis muud, mis nad raiskavad koolis aega ja raha, kellegi tööga peab ju ometi me valitsuse ja riigikogulaste palgad ja hüvitised välja teenima. Või teine võimalus, sünnita iga 1,5 aasta tagant uus laps, saad vähemalt emapalkagi. http://www.postimees.ee/?id=36593&com=1&lk=1

Reformikad retsisid isapalga ära

Neljapäeval esitatas sotsiaaldemokraatide minister Padar (lubas toetada peresid ja lapsi) ja reformikate peaminister Ansip (emapalga kehtestanud partei) tuleva aasta riigieelarve eelnõu, millest on välja jäänud alles sellel aastal kehtestatud isapuhkuse. Igatahes mõeldakse selle all väikse lapse isale ette nähtud 10 lisapuhkuse päeva.

Nüüd pragab Potimees Läti valitsuse kallal, mis peab samuti kulutamist koomale tõmbama. Ometigi jäetakse seal väikelaste isadele toetus alles.

«Ka Lätis koostatakse samuti säästueelarvet, kuid me ei kavanda loobumist laste- ja peretoetustest, sealhulgas isapuhkusest,» ütles laste ja perekonnaminister Anars Bastiks.

http://www.postimees.ee/?id=36593

Kristiina Ojuland (lasi maksumaksjal tasuda tema kahes topeltööde eest hotelliarveid), Euroopa Liikumise rahade staarvaras Anna-Maria Galojan ja Tallinna raha raiskaja Rein Lang (ostis linnale “jäähalliks” mitte sobiva hoone, umbes 10 miljonit kahjumit).

Reformierakond teeb Livikos maksuvaba reede

Alates oktoobrist lähevad alkoholi tootja Liviko töölised reedestel päevadel sundpuhkusele, sest pidevate aktsiisi tõusude läbi on õnneks maksustatud alkoholi joomine vähenenud ja firmal pole mõtet kaupa lattu toota. Kas mäletate veel reformikate maksuvaba reede reklaami? Kahjuks on Reformierakonna valitsus teinud selle äraspidisel kujul ehk siis inimestel jääb iga nädal üks päeva palgaraha saamata.

Lisaks vähendatakse tööaega Normas.

Osaline tööaeg puudutab Norma Autoliv ohutusrihmade divisjoni 237 töötajat perioodil 20. oktoobrist kuni 19. jaanuarini, teatas ettevõte börsile. http://www.arileht.ee/artikkel/442452

USA kapitalism: äririsk jäetakse maksumaksjale

Investorid olid paanikas, pangad lõid vaakuma ja turud kukkusid kokku – möödunud nädal raputas tervet maailma.  Keegi ei tea, kui kaua võib kriis kesta. Kuid praeguse kriisi õppetunniks tõotab kujunevat: on eksklik arvata, et turg suudab end alati ise ravida. Ühendriikide president George W. Bush taotleb USA kongressilt 700 miljardit dollarit, et pankadelt halbe laene kokku osta. Selle aktsiooniga tahab Bush vältida kriisi eskaleerumist Ühendriikide finantssektoris ja majanduses. Pankade kasumiahnuses võetud riskid pannakse sisuliselt maksumaksja õlule, sest turg ei suuda end seekord ise ravida. Sisuliselt tähendab see, et kasum on erastatud, kahjum aga riigistatakse. See on ajaloos pretsedenditu riigi sekkumine eraärisse, mille eest arve maksab Ühendriikide maksumaksja.

Eelnev oli valik EPLi juhtkirjast http://www.epl.ee/artikkel/442371

Kes veel usub, et kapitalism on hea majandusmudel? Need, kes käe tõstsid ei saanud vist aru, et nemad maksavad järgnevate aastate ja kümnendite jooksul kinni pankade kahjumid. Nende pankade kasumid jagati aga eelmistel headel ja majandustõusu aastatel USA eliidi vahel. Veel üks näide kuidas rahvast röövida läbi maksusüsteemi.

Lihula aastapäevaks Partsile uus auto!

Lihula kuju äraviimise neljandaks aastapäevaks (3. septembri hommikuks) sai toonasele peaministrile ja praegusele majandus- ja kommunikatsiooni ministrile Juhan Partsile soetatud eelmisest kaks korda kallim ametiauto. Põhjenduseks: sõidutab ka väliskülalisi või –ajakirjanikke!

Au Juhan Partsile!

Lihula ausamba õhtu varjus eemaldamisest tigedad inimesed on kohaliku punamonumendi jalamile kirjutanud punase värviga: „au Juhan Partsile” Delfi meenutus

K O R R A L D U S

Tallinn, Toompea 2. september 2004 nr 649-k

Riigi omanikuõiguste kaitsmine

Korraldus kehtestatakse “Vabariigi Valitsuse seaduse” (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja 845; 2000, 49, 302; 51, 319 ja 320; 54, 352; 58, 378; 95, 613; 102, 677; 2001, 7, 16; 53, 305; 59, 358; 94, 578; 100, 646; 102, 677; 2002, 57, 354; 87, 505; 90, 520; 96, 563; 2003, 4, 22; 21, 122; 51, 349; 81, 542; 88, 590; 2004, 22, 148; 29, 194) § 44 lõike 2 ja “Riigivaraseaduse” (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738; 40, 773; 48, 942; 81, 1446; 1997, 45, 724; 1998, 30, 409; 1999, 10, 155; 16, 271; 2000, 39, 239; 49, 306; 51, 319; 2001, 7, 17; 93, 565; 2002, 53, 336; 64, 393; 2003, 13, 69; 2004, 24, 166) § 36 lõike 1 alusel ja arvestades asjaolu, et Lihulasse paigaldatud mälestuskivi kahjustab Eesti rahvusvahelist mainet.

20. augustil 2004. a paigaldati Lihulas Kalmu tänava lõunaküljel Pärnu maantee ja Põllu tänava vahel mälestuskivi “60 aastat Eesti kaitselahinguid” (edaspidi mälestuskivi). Maa-ameti andmetel on eelnimetatud maa maakatastris registreerimata ja kuulub tulenevalt “Maareformi seaduse” (RT 1991, 34, 426; RT I 2001, 52, 304; 93, 565; 2002, 11, 59; 47, 297 ja 298; 99, 579; 100, 586; 2003, 26, 155; 2004, 30, 208; 38, 258) § 31 lõikest 2 riigile. Vastavalt “Maareformi seaduse” § 31 lõikele 2 on maa, mida ei tagastata, erastata ega anta munitsipaalomandisse või mis ei ole jäetud riigi omandisse, samuti riigi omandis. Käsitletav mälestuskivi on paigaldatud omavoliliselt ja omaniku loata.

“Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (RT I 2002, 35, 216; 2003, 13, 64; 78, 523) § 54 lõike 1 kohaselt loetakse kinnisasja olulisteks osadeks sellega püsivalt ühendatud asjad. Kuna käsitletav mälestuskivi on riigile kuuluva maaga püsivalt ühendatud ning vastavalt “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” § 53 lõikele 2 ei saa asi ja selle oluline osa olla eri isikute omandis. “Asjaõigusseaduse” § 107 lõike 3 kohaselt, kui vallasasi ühendataks maatükiga sel viisil, et ta muutub maatüki oluliseks osaks, laieneb maatüki omand maatükiga ühendatud asjale. Seega kuulub mälestuskivi riigile.

Vabariigi Valitsuse 3. septembri 1996. a määrusega nr 226 kinnitatud “Maa riigi omandisse jätmise korra” (RT I 1996, 64, 1182; 77, 1367; 1997, 69, 1123; 99, 1605; 1998, 85, 1392; 1999, 98, 873; 2001, 54, 327; 2004, 4, 24) punkti 20 kohaselt peab maavanem riigimaa ajutise valitsejana täitma riigi kui omaniku kohustusi ja õigusi. Lääne maavanem ei ole vaatamata ministri poolt esitatud nõudmisele asunud riigi kui omaniku õiguste kaitsele. “Riigivaraseaduse” § 36 lõike 1 alusel lahendab ministeeriumide ja maavalitsuse vahelised vaidlused riigivara valitsemisel Vabariigi Valitsus. Vastavalt “Vabariigi Valitsuse seaduse” §-le 66 on maavalitsused Siseministeeriumi valitsemisalas.

Tulenevalt eelnevast ning arvestades asjaolu, et mälestuskivi on paigaldatud omaniku loata ja õigusliku aluseta, regionaalministril:
1) korraldada mälestuskivi eemaldamine 2. septembril 2004. a;
2) teavitada mälestuskivi paigaldajat kuju eemaldamisest ja selle põhjustest.

Siseministril tagada regionaalministrile vajalik abi korralduse täitmisel.

Juhan Parts
Peaminister

Heiki Loot
Riigisekretär

Kelle priiskamist peab valitsus kärpima?

Ainult loll eestlane maksab praeguses majandusolukorras kaupade ja teenust eest hingehinda (Sami Lottila artikkel). Isamaa majandusminister Parts sai eelmisest kaks korda kallima ametiauto ja seda majanduslanguse tingimustes. Reformierakonna filmitegu aga saab raha endises mahus. Tere Reformierakonna juhitud lollidemaa!

Eesti hiigelinflatsiooni ehk hindade ebainimlikult suure kasvu põhjuseks ei ole müstiline maailmakaubandus, vaid eestlaste lambapäisus.

Põhjamaa kulutaja mõtleb, kas toote hind on seda toodet väärt. Eestlane mõtleb, kas mul jätkub selleks raha. Ja ostab, isegi kui raha ei jätku.

Eesti majanduspoliitikud on uhkustanud oma vähese lugemusega, sellega, kuis nad on läbi lugenud vaid ühe majandusteoreetilise raamatu.

võimalik, et Eesti poliitikud on valinud teadlikult inflatsiooni, et salamaksustada oma rahvast.

Maailmakogemused näidavad, et superinflatsioon on suletud ja sissepoole pööratud, hääbuvate majanduste probleem.

Eestis pole ükski poliitik võtnud vastutust, Tallinnas pole olnud mitte ühtegi selleteemalist meeleavaldust – Eesti fenomen on ükskõiksus.

Sami Lotila artiklist mõtted: http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=294202

Säästuaja tingimustes aga soetatakse Lihula kuju äraviimise aastapäevaks (mis on 3. septembril nagu raadiost kuulsin) toonasele peaministrile ja praegusele majandus-ja kommunikatsiooni ministrile uus luksuslik sõiduriist, sest “Aeg-ajalt sõidutab minister autos ka kõrgeid väliskülalisi või –ajakirjanikke” nagu teatas ministeeriumi kõneisik.  Kas tõesti oleks võimalik kallis autos sõidutatud ajakirjanik veenda kirjutamast artikkel kuivõrd kehva seisu on Eesti majandus vaid aastaga langenud? Kahtlen selles sügavalt!

Partsi Audi liisingumakse on 11 654 krooni kuus ehk üsna riigi keskmise palga jagu. Audi liisingut maksab riik neli aastat, teatab ministeerium. Ja lisab, et kriisiaja kiuste ostetud Partsile nii kallis auto sellepärast, et selle hankimine otsustatud juba jaanuaris. Ning Partsi senise sõiduriista, neli aastat vana Saab 9-5 liising oleks nagunii sügisel otsa saanud. Pealegi olevat too Rootsi auto läbinud juba üle 200 000 km. Asutuse meelest tähendavat nii vana autoga sõitmine ministrile lausa turvariski.

http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=294194

Lisame siia asjaolu, et tõusnud aktsiiside tingimustes pole endiselt toodud välja seda musta auku, mis järsku kõigilt nõuab kokkuhoidu.

Koalitsiooni kõige suurema venna ilusad valimislubadused ja kitsas maailmapilt on riigis tekitanud paanika. Kusjuures ikka veel pole selge, kes ja kui palju on nõus kärpima.

Või on õhus lubadused, mida koalitsioon (loe: Reformierakond) ei saa unustada? Aga mis on poliitpropaganda hind? Koondatud sisejulgeolekutöötajad, õhukeseks kuivatatud teatrid, poolikud koolilõunad jne.

Reformierakonna eelarvepaanika on kuritegu oma rahva vastu. Kusjuures kindlasti pole nende viga suurelt mõtlemine, vaid hädavaresed ollakse seetõttu, et oma viga ei tunnistata ja parteiego nimel lükatakse riik kraavi.

http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=294203

Pildil: Eesti taasisesvumise algusest alates toimunud esimese rahva peksmise autasuks Lihulas saab minister Parts endale uue ja kiiskava auto. Pilt SLÕ

Raivo Vare: majanduskriis kestab aasta!

Tavaliselt ma pole pessimist aga pärast Delfist Raivo Vare intervjuu lugemist, et valitsusel pole kavas majanduskriisi leevendada või soovi ülikalleid valimislubadusi kärpida ning globaalselt kestab kriis vähemalt 2009. a. keskele, olen küll masenduses.

Mis saab reformierakonna peamisest lubadusest, et 15 aastaga jõuab Eesti 5 rikkama Euroopa riigi hulka? Kas läheb jälle nii, et Reformierakonna lubadusi tuleb oodata 2 korda kauem kui nad algselt plaanisid? Nii läks näiteks 9000 kroonise keskmise palgaga, mida lubati 1999. a valimistel järgmise 4 aastaga, kuid tegelikult saavutati alles 2006 sügisel? Või siis tulumaksu alandamisega, mis 2003. a. lubaduse järgi pidi alanema 24 protsendi pealt 20-nele, kuid uute valimiste toimudes 2007. a. märtsis oli vaid 22 protsenti? Jälle suutis reformierakond täita ainult poole oma lubadusest! Nüüd üks ilus lubadus Ansipilt:

Reformierakonna esimees Andrus Ansip lubab 2007. veebruaris majanduse kasvamist ja lausa ehk paradiisi jõudmist!
Tähtsamad katkendid Raivo Vare vastustest intervjuu küsimustele.

See, et majanduslanguse korral ei saa iga hinna eest olla eelarve ülejääki, see on päris selge. Ja majanduslangust jätkub meil veel vähemalt aastaks, kui mitte kauemaks.

Kui vaatamata kogu maailma karjumisele tehti selle aasta eelarve, mis oli ilmselgelt üle mõistuse suureks kasvatatud, siis loomulikult pääses raha voogama. Tekitati kõrglaine, aga selle võrra on kukkumine veelgi sügavam, sest põhi on kaugemal. Oleks pidanud olema konservatiivne ja hoiatusi tõsiselt võtma, mitte sõimama hoiatajaid ei tea kelleks.

Natuke loodeti ka inflatsioonile. Nii kardeti kui ka loodeti. Sest kõigele muule lisaks suurendab inflatsioon riigi tulusid numbrilises väljenduses. Ehk siis tehti topeltviga: see niigi halb inflatsioon korrutati ebarealistliku majanduskasvuootusega. Selles mõttes on pilt isegi veel nukram.

Ekspordisektor saab tagasilöögi ja see võimendab omakorda negatiivseid makromajanduslikke tendentse. Ja kui see peaks juhtuma, siis praegune prognoos — et järgmisel aastal tuleb veel mingi kasv — ei pruugi üldse enam teostuda. Mitte selle pärast, et meie siin valesti toimime, vaid maailma üldine olukord tingib seda.

Me oleme nii avatud majandus, et tegelik mängureeglistik pannakse paika maailmas. Maailma prognoosid ütlevad, et kriis kestab 2009. aasta teise pooleni või isegi kauem.

Raivo Vare intervjuu delfis:
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/article.php?id=19709625