Delfi uueks nimeks saab KUUT ning MAIKA

Olen varem kirjutanud Eesti Ekspressist, kellele kuulub kaubamärk Aivo Kääpiö ehk Ajukääbus. Nüüd on Delfi astunud sammukese edasi ja taotleb Patendiametilt kaubamärke: kuut, maika, tsoon ja hang. Lisaks juudipärane jeebo.

15. aprillil esitatud taotluses, mida vahendas patendivolinik Martina Böckler-Lorvi, soovitakse sõnaga kuut hakata tegelema reklaami, internetireklaami, ekspordi-impordi, elektroonilise kommunikatsiooni, hariduse, väljaõpe, meelelahutuse, tehisintellekti rakendamise teenuse ja veel kümnete teiste tegevusaladega.

Ma saan Eesti Ekspressi käitumisest aru, sest nende ajukääbus on igati sobiv nimi, millega iseloomustada oma kliente ja reklaamida oma ajalehte. Pärast Delfi ostmist oleks võimalik ka sellele internetiväravale riputada silt ajukääbus, sest sisu ja kommentaarid on sellel nagu rusikas silmaauku.

Delfi populaarseim artiklite sõna on kuut

Juba praegu on Delfi portaali otsinguga võimalik leida neid sõnu portaali artiklitest. Kõige populaarsem on selle järgi sõna kuut, mis leidub 392 korral avaldatud artiklites. Tavakeeles tähendab kuut ennekõike koeramaja või kanakuuti. Sinna ette sobib ka liides delfi ehk siis delfikuut kus hoitakse debiilikuid kinni, et nad ikka võimalikult palju lollakaid kommentaare kirjutaksid ja sellega tekitaksid pseudokujutluse artiklite suurest loetavusest ja populaarsusest.

Neli korda vähem leidub Delfi portaali artiklites sõna tsoon – vaid 84 korda. Tsoon on teatavasti kriminaalide kõnepruugis koht, kus „süütuid“ nende tahte vastaselt okastraadi taga hoitakse. Delfi analoog võiks olla lahtiste silmadega reklaami sundvaatamine, sest ilma AdBlock tarkvara kasutamiseta on raskusi isegi artikli autori nime leidmisega kommertstekstide vahelt.

Kolmandale kohale platseerunud sõna hang on omakorda üle kolme korra vähem esinev ehk vaid 23 mainimist. Noorem põlvkond kindlasti ei tea, et sõna hang kasutati selle kolmeharulise asjanduse kohta, millega vanad eestlased loomadele heina tegid ja hiljem sõnnikut laudast välja tõstsid. Delfi analoog võiks olla siis kuudi elanike toodangu väljatõstmine tsoonist, kasutades selleks hangu.

Üsna tähtsusetul kohal on maika, vaid 4 mainimist.

Juutide sõna jeebo annab aga raudselt 0 tulemust.

Kui palju maksab sõna kuut kaubamärgiks tegemine?

Kui Delfi AS oleks selliste idiootsete sõnade peale kaubamärgi taotluse ise esitanud, oleks pidanud ta maksma 4300 krooni. Läbi patendivolinik Martina Böckler-Lorvi teenuste tuleks sellele lisada samasuur osa millele on lisatud veel käibemaks. Seega võiks see olla minimaalselt 9374 krooni ühe sõna kohta.

Delfi kulud kokku vähemalt 50 000 krooni

Viie sõna peale kulutas Delfi AS tõenäoliselt siis ligi 50 000 krooni, mille tagasiteenimiseks tuleb näidata vähemalt terve päev sundreklaame oma lugejatele. 2. märtsil kirjutasin artikli, et juba praegu ei kata Delfi reklaamitulu enam portaali ostmiseks võetud laenude tagasimakse kohustusi ehk Luik ja Ekspress Grupp on oma ~830 miljonilise investeeringuga hangu otsa astunud.

Loe lisaks: Vabane delfi reklaamiterrorist:

https://rahajumal.wordpress.com/2007/08/07/vabane-delfi-reklaamibanneritest-juhend-firefoxile/

https://rahajumal.wordpress.com/2007/03/23/ekspress-omandas-kaubamargi-ajukaabus/

Delfi uueks nimeks saab sitatsoon

Olen varem kirjutanud Eesti Ekspressist, kellele kuulub kaubamärk Aivo Kääpiö ehk Ajukääbus. Nüüd on AS Delfi astunud sammukese edasi sellel idiootse turunduse teel. Juba lähima aasta jooksul tuuakse turule teenus, mille ligilähedane nimi on SITATSOON.

Olen juhuslikult teada saanud Delfi AS plaanist võtta kasutusele uued tootenimed. Neid on 5, kuid kõik nad on üksteise võidu jaburad. Lisaks eelpool nimetatud sitatsoonile on teiseks võimalikuks variandiks selline, mis kõlab ligikaudu kui KOERAKUUT.

Millised saavad olema ülejäänud kolm nimetust, saate teada esmaspäeva hommikul avaldatavas blogi sissekandes. Uskuge, Delfi turundusosakonnas on tööl ajukääbikud, sest need tootenimed on sedavõrd ajuvabad ja lisaks kuulub Delfi nüüd ka Eesti Ekspressi kontserni.

Foto: http://farm1.static.flickr.com/82/219269496_34a70ce26a.jpg

Bussijaamas piletiraha küsivad petised.

Tallinna Bussijaamas olen kohanud vähemalt 3 korda raha küsivaid inimesi. Viimasel korral pakkusin venelasele, et ostan talle vajaliku pileti Tartusse a 140 krooni. Ah sõber peab ka Tartusse saama? Pole probleemi, ostame siis ka talle pileti. Aga kui ta kuulis, et ma talle sularaha ei anna ja pakun 2 pileti ostmist kassast, keeras ta järsku kannapealt ümber ja kõndis rahvamassi ära. Ma olin sedavõrd üllatunud, et ei osanud reageeridagi. Ega ma ei hakka talle järgi jooksma, et kuule oota, kas sa pileteid ei tahagi või. Alguses oli tal olnud selline jutt, et natuke jäi piletirahast puudu ja nii 20 krooni juurde vaja. Siis tuli välja, et ka sõber kusagil bussijaama ümber raha otsimas aga inimesed ei pidavat andma. Lubas lausa raha Tartusse jõudes ülekandega tagasi maksta ja puha. Küsisin üsna mitu korda, et kui palju tal siis täpselt raha on ja kui palju puudu jääb. Ta ei vastanud sellele selgelt. Seega kasutage tülikast rahaküsijast vabanemiseks ja oma südametunnistuse rahustamiseks (ma ju aitasin teda, ei jätnud abita) alati võimalust, et piletikassa juures maksate puuduoleva rahasumma. Petised löövad seepeale käega, sest isegi 2 pileti järjest tühistamine ärataks kassapidajates imestust.

Millalgi sügisel aga puutusin kokku noorepoolse mehega, kes õhtul 23 ajal tahtis kangest Haapsallu sõita. Legend oli selline, et tuli sõpradega linna pidutsema, kuid jõi kõik maha ja nüüd pole enam piletiraha. Küsisin, kas telefon on alles. Jah oli. Väga hea ütlesin, siis helistagu koju ja las saadavad sulle kontole raha, sest pangakaarti sul ju ära ei varastatud. Teine soovitus siis, lasta neil kodustele teatada ja kanda raha pangakontole. Maksimaalne kulu võimaliku telefoni kaotamise korral siis paar krooni kõneraha kuid südametunnistus on jällegi rahulik.

Teema aiendiks oli Sirje postitus sarnasest kokkupuutest “rahakerjustega” kellele see on ilmselgelt äriplaaniks. http://vasak.blogspot.com/2008/04/valetajad-tnaval-ja-reformierakonnas.html

Samuti kirjutas Siim Teller oma kogemusest Maardusse piletiraha kerjajast. Olen kindel, et ka tema raha ei läinud piletile, vaid millekski muuks. http://www.siimteller.com/2008/04/petiskerjus-voi-pariselt-20-krooniga-maardu/