Mida peaks teadma tudengite pahameelest Tallinna piletihinna erinevuste vastu

Käesoleval nädalal kajastas meedia aktiivselt Tallinnas koolis käivate tudengite pahameelt neile tõusvate ühistranspordi piletite üle. Tegelikult on tudengid aga puugid, kes tahavad ühelt poolt saada Tallinnas odavalt sõita aga samas ka odavalt oma kodukohas käia ja sealt veel toetus lisaks saada.

Nüüd lõugavad teemat käsitlevate artiklite kommentaarides ühistranspordi hinna üle aga selle unustavad ära, et veel üsna hiljuti maksis riik ka üliõpilase võetud õppelaenud tagasi. Selle ära võtmine OLI A. Ansipi ja M. Laari valitsuse poliitika, mida Tartust viis ellu T. Lukas. Seega on ühel poolel umbes 1200 krooni aasta kohta ja versus 60 000 krooni 6 aasta jooksul riigi poolt tagasi makstavat õppelaenu.

See pileti hinna temaatika on tõstatatud, et varjata kahte märksa olulisemat teemat: nimelt sellel nädalal sidus Riigikogu eliidi ehk kõrgemate ametnike palgad eurode alusel üksteise külge. Seega neid ei koti enam, kas ja millise hinnaga vahetatakse teiste tavalisemate inimeste palgad ja kroonid eurode vastu.

Teiseks on kavas tõsta töötamise iga 63 pealt lausa 65 peale. See on jällegi üks lisakohustus, sest tehakse uusi takistusi niigi näruse rahvapensioni saamiseks.

Samuti tuleks lisada, et laarikute hulgas on ühed kõige ilgemad tegelased koos: pornostaar Bellanova, vabakutseline enesepaljastaja Margot Truuveer, narkomaan ja Afganistaanis Talebani poolel sõdinud Kalev Andres Rebane, “julgen olla hoor” Anna Greta Guttman ja lõpuks muidugi poistega pepuseksinud ja kohtus pedofiilia paragrahvide alusel 10 aastat vanglat saanud Kaur Hanson, kes tegi valimiste kampaaniad Res Publica Äraostmatutele, Euroopa liidu referendumile ja vaid 2 aasta eest ka Isamaa ja Res Publica reklaamide kampaaniale “Õnn ei ole rahas”.

Advertisements

Andres Lipstok on 2008. a. rahatuus – 111000 kuus

EPL vaatas riigiteenistujate palju ja leidis, et Eesti Panga juht Andres Lipstok sai ametnikest kõige suuremat tulu:

Eesti Panga president Andres Lipstoki palk kergendab riigi rahakotti igal kuul 111 000 krooni võrra.

Aasta tagasi deklareeris Lipstok palka 80 000 krooni kuus, mis tähendab, et aastaga on tema palk tõusnud 39 protsenti. Samas töötasu tervikuna vähenes tal eelmise aastaga võrreldes 4,5 protsenti.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=24175641

Üsna erakordne, et isegi vaatamata töötasu tervikuna vähenemisele, tõusis kuu lõikes see 80 000 krooni pealt 111 000 krooni peale ehk siis 38,75 protsenti ehk ligikaudu 39 protsenti.

Kui palju Sinu palk möödunud aastal tõusis? Aga sellel aastal, langes jah? Õpi Reformierakonna inimestelt

Potimees rõõmus: mujal ka langeb

Reformierakonna joont toetav Tartu päevaleht Potimees saab rõõmustavalt osutada, et ka ilma Andrus Ansipi tegevuseta võib majandus allakäiku teha. Juba tänavu jagab Eesti ja Läti saatust ka Iirimaa, järgmisel aastal Suurbritannia ning Hispaania. Kinnitage siis rihmad, sest Eesti Panga lubatud pehme maandumine osutus kõvaks kukkumiseks.

Seega võib Euroopa Liit oodata järgmisel aastal vaid 0,2-protsendist majanduskasvu ehk teisisõnu tammub Euroopa paigal ja tööpuudus kasvab. Uut tõusu oodatakse 2010. aastal, mil ELi majandus peaks kasvama 1,1 protsenti.

http://www.postimees.ee/?id=45972

081104_majanduskriis_ka_teistes_postimees

Tehtud! Ansipi esimene maksuvaba reede.

Täna on esimene päev kui Reformierakond saab täita oma lubaduse maksuvaba reede kehtestamise mõistes. Teatavasti läks Liviko alates oktoobrist üle 4 päevalisele töönädalale ja reedel pole vaja enam tööle tulla ega palka saada. Nimelt majanduslanguse pärast. Sama teed on minemas ka Norma, kes on sarnase taotluse esitanud mingile ametkonnale kooskõlastuse saamiseks.

Meenutame siis maksuvaba reede lubadust Reformierakonna reklaamist 2007. aasta alguskuudelt.

Appi, majandus langes SIIA! Eesti SKP -1,6 %

Eesti majandus langes II kvartalis 1,6 protsenti. Õigemini ei kasvanud. Prantsusmaa tulemus oli -0,3 protsenti. Saksamaa kardab majanduse surutise saabumist. Jaapani majandus tõmbus koomale ehk SKP vähenes. USA majandus on recessioni äärel. Lisame siia kõikjal kummitava toiduainete hinnatõusu, kütusehinna tõusu ja saame tulemuseks globaalse inflatsiooni. Eestis oli see juunis 10 protsendi ringis, sest toiduained kasvasid 15 protsenti ja tarbekaubad 6 protsenti.

Tarbijahinnaindeks tõusis juulis võrreldes eelmise aasta juuliga 11,1%, juunis kallines elu aastases võrdluses 11,4%.

Juulis kallinesid kaubad eelmise aasta juuliga võrreldes 10,5%, sealhulgas toidukaubad 15,9% ja tööstuskaubad 6,2%, teatas statistikaamet.

Teenuste hinnad kallinesid aastaga 12,2%. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad muutusid aastaga 22,8% ja mittereguleeritavad hinnad 7,8%.

7. august 2008 http://www.arileht.ee/?artikkel=437719

Negatiivseks muutunud majanduskasv tähendas Eesti tagasilangust 1999. aastasse. Tuleb tunnistada, et Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liikmed olid ka 1999. võimule tulnud I Kolmikliidu valitsuse moodustajateks (mõnevõrra teiste nimedega: Isamaaliit ja Mõõdukad). Nüüd suutis II Kolmikliit pooleteise aastaga maha mängida Eesti 7-9 protsendise majanduskasvu.

Isegi Märten Ross loobib oma 11. augusti intervjuus palgasaaja ettevaatlikuks tegevaid hoiatusi:

•• Miks Eesti Pank laenubuumi ohjeldamiseks midagi rohkemat ette ei võtnud?

Kapitaliturud võimaldavad inimestel nihutada tuleviku tarbimist tänasesse. Kui inimene ootab, et ta võib lähema 20 aasta jooksul arvestada suuremate tuludega, siis on tõenäoline, et ta toob osa tulevasest tarbimisest laenude abil tänasesse päeva. Ilmselge oli Euroopa Liiduga liitumise mõju tööturule: kui inimene ei saa teenida Eestis 1000 või 1500 eurot kuus, siis teeb ta seda kuskil mujal.

•• Tahate öelda, et kui Eestisse poleks voolanud nii palju laenuraha, mis omakorda kergitas palku, siis oleks rohkem inimesi siit lahkunud?

Võimalik.

•• Ja nüüd on inimestel kaelas suured laenud ja kinnisvara, mille väärtus langeb…

Ma ei ütleks nii. Valdav enamik kinnisvaraomanikke on siiski kolme-nelja aasta perspektiivis võitjad. Võib öelda, et meil oli valik: kas inimesed lähevad Eestist ära või võtavad tuleviku tulude arvelt laenu.

http://www.arileht.ee/artikkel/438113

Eesti Panga asepresidendi arvates võis Eestis majanduskriis olla 2006. aastal kuid praegu seda kindlasti ei olevat. Ometigi kirjutas ta 21. märtsil 2005 artikli Eesti majandus tõusuteel ( http://www.epl.ee/?artikkel=287740 ). Sellest saab teha kurva järelduse, et vaevalt aasta pärast artiklit oligi saabunud Eestisse Märten Rossi mõiste järgi kriis. Sellest lähtuvalt jääb üle küsida, et toonase 11 protsendise majanduskasvu asendumine käesoleval aastal näiteks 0,5 protsendiga kvalifitseeruks – milleks? Kas näiteks katastroofiks?

ETV seriaalis Pehmed ja karvased oli tegelane Juhan (Parts, majandusminister) kes teatas: Kõige pehmem maandumine on otse SOHU!

Tuletage meelde, et termini pehme maandumine võtsid ka kasutusele Eesti Panga ametnikud ning minu mälu järgi oligi selleks seesama Märten Ross.

Ajaleht Potimees tõestas ka oma Eesti vaenulikkust ja Norra kapitali teenimist sest rõõmustab lõpuks kätte jõudnud majandlanguse üle. Kellele on majanduslangus hea?

Ajalehes Potimees töötab ajukääbik

Liigitasin Postimehes töötava Kai Kalamehe kategooriasse ajukääbik, sest ta kirjutab väga olulisel M-valimiste teemal artikli, kuid eksib 7 päeva võrra Euroopa Parlamendi valimiste toimumise ajaga. Kergesti kontrollitavate faktidega ei saa kaua valetada.

Tõenäoliselt pole ta vaevunud külastama Vabariigi Valimiskomisjoni kodulehte http://www.vvk.ee, kus on esilehel selgelt kirjas, et Euroopa Parlamendi saadikute valimised toimuvad 7. juunil 2009 ja mitte 14. juuni nagu tema kirjutas. Möödunud korral 2004. oli tõesti see 13. juunil ehk juunikuu teisel pühapäeval, kuid seekord peetakse need millegipärast kuu esimesel nädalal. Eestis siis traditsiooniliselt pühapäeval kuigi euroopas käiakse valimas ka neljapäevit, laupäeviti ja teisipäeviti (riike ei ütle/mäleta).

Miks laseb Potimees Savisaarel kirjutada?

Lugesin Inno&Irja blogist, kuivõrd reformimeelne ajaleht on Postimees. Ometigi on tänase päeva arvamuslugu Tallinna linnapea ja keskerakondlase Edgar Savisaare sulest. Miks avaldab Reformierakonna poole kalduv ajaleht opositsiooni eestkõnelejat? Kahel põhjusel.

Esiteks on Savisaar sedavõrd vihatud teatud ringkondades, et isegi väite peale “päike tõuseb idast,” saaks ta kogu anonüümse sõimu solgipange kraesse eesotsas kesiku, Moskva tallalakkuja, Burešini, seltsimeheks tembeldamise. Lisaks meenutatakse kõiki skandaale alates võiladudest, keskturust, Keila-Joa majast ja kohukesest alates ning lõpetades Kalevipoja kuju kavandamisega Tallinna lahte. See on artikli autorile kindlasti ebameeldiv kogemus kuid Potimees saab sellest kasu, sest tekkib palju kommentaare ja seega ka reklaamide näitamisi.

Teiseks tuleb üleriigilisele ajalehele Potimees kasuks kui ta on avaldanud Savisaart valimistest kaugel ajal ja kampaania perioodil saab tema artiklite avaldamise suruda “valimiseelsetesse raamidesse ehk kõigile erakondadele võrdsele lehepinnale,” kuid selle kõrval uudislugudes Savisaart skandaalidega piiramatult kottides. Sellise fooni taustal kui on pandud kõrvuti uudislood Pahast Edgar Esimene Savisaarest siis pole vahet, mida linnapea kavatseb kirjutada, sest seda ei vaevutagi lugema. Järjekorselt saame näha “Edgar Aalatine Teine” tavapärast sooritust, kus isegi valimistel hea tulemuse tegemisel jäädakse opositsiooni ja Reformierakond moodustab valitsusi.

Lisame siia nüüd video Edgar Savisaarest oma rahakapi sisu sorteerimas.

Võrdluseks aga video, kus Andrus Ansip lubab 5 rikkama riigi hulka
jõudmist. 2007. aasta kevadistest valimistest.

Lisame siis viite Edgar Alatine Teine artiklile Potimehes http://www.postimees.ee/?id=20801