Liigitasin Tiina Tammani rumalate hulka

Sain hakkama suure pahateoga. Raiskasin üsna mitu minutit oma elust, et hoolikalt läbi lugeda Tiina Tammani (Londoni lähistelt) kirjutis väliseestlase või turisti toimetulekust Tallinna siltide infoväljas. Esmalt kurtmine maaliinide- ja linnaliinide bussijaama nime sarnasusest. Lisaks veel mitmed küsitavused ühistranspordi pileti ja info kättesaadavusega.

Järldusele, et tegemist on rumala tarbimiskultuurist rikutud viljaga aga jõudsin järgmise teema käsitluse pärast. Nimelt arutles ta Eesti teatrite suvelavastustele jõudmise transpordi küsimuse üle. Umbes niimoodi, et tahan trammi või bussiga otse treppi. Noh, kus küll selliseid kasvatatakse? Ta peaks olemegiti teadma, et eestlased võtavad igal aastal perre rohkem uusi autosid kui sünnib väikseid lapsi. Seega on auto meile lapsest olulisem ja seetõttu pole ka transpordi küsimust, kuidas sinna väljanäitusele pääseda. Enamasti on see hea linnast väljas toimuv etendus hea filter ühistransporti kasutavate inimeste väljasõelumiseks, sest kohale tuleb minna omal käel ja samuti ka tagasi.

Nüüd tegin siis teise pahateo oma elu vastu ja trükkisin vähemalt samakaua seda arvamust. Lugege parem ise seda eluvõõraks jäänud väliseestlase kirjutist http://www.epl.ee/artikkel/428540

Rahvaliidu noortele lõi piss pähe

Rahvaliidu noored sattusid elus esimest korda bussiga sõitma ja neile tuli mõte, et bussijuht võiks lasta raadiost ka musa. Mina olen alustanud sõitu Vikerraadio õnnesoovide sundkuulamisega, kus kõlasid vikerviisid. See oli pehmelt öeldes rõve.

Mittetulundusühingu Rahvaliidu Noored eesotsas juhatuse esimees Monika Kuzminaga sõitsid Tarvastusse prügikoristuse talgutele ja seal see mõte tekkiski. Mõnes mõttes saan ma neist sõltlastest aru, kellel peab alati midagi taustal tümpsuma. Oleks hästi kui selleks piirdutakse klappidega kõrvas, kuid ka neid annab sedavõrd kõvaks keerata, et ka kaks rida ees- ja tagapool istujaid saavad muusikaeelistustega kurssi viidud.

Õnneks juhivad Delfi artiklis vanemad ja valdkonnaga kursis olevad inimesed tähelepanu asjaolule, et väga raske oleks leida erinevate reisijate eelistustele vastavat jutu või muusikaraadiot. Näiteks mina eelistaksin rohkem jutustavaid kui muusika raadioid.

Rahvaliidu noored tõestasid oma eluvõhiklust ja halbu teadmisi olukorrast ühistranspordis ning eriti linnade vahelises transpordis. Mina olen üsna sage bussiga linnade vahel reisija ja olen näinud igasuguseid reisijaid. Ka selliseid, kes teisi muusikaga terroriseerivad ning neile sundkuulamist teevad.

Bussijuhid enamasti raadiot väga kõvaks ei keera või siis niipalju, et kuulevad esimesed 3-5 istmerida. Tavaliselt on bussis ikka mõni vaba koht ka tagapool ja sundkuulamise vältimiseks saab tahapoole kolida. Suuremaks probleemiks on reisijad, kes oma mobiilidega mp3 muusikat mängivad. Isiklikult olen kahel korral teinud sellistele noortele märkuse. Ühel korral eestlastele Tallinnast Pärnusse sõites, kus ilmselt sõdurpoisid olid kodulinna naasmisest elevil. Tegemist oli õhtul viimase bussiga ja üritasin uinuda, kuid sellest ei tulnud isegi 6-7 istmerea suuruse vahemaa tõttu eriti midagi välja. Tõusin siis ja kõndisin nende juurde ja palusin muusika vaiksemaks keerata. Rõõmustaval kombel oldi sellega kohe päri. Häirijatele tuleb viisakalt palve esitada, muidu nad muutuvad pealekäratamise järel pahuraks. Teiseks olen alati palunud vaiksemaks keerata aga mitte päris kinni, sest muusikat saab ka sellise helitugevusega kuulata, et peale kõrval istuva sõbra see teistele kuuldav pole.

Teine juhtum oli venelastega Pärnust tulles. Tookord vaatasin vene roki mängitajale pikemalt otsa, mispeale tekkis silmside ja ütlesin talle eesti keeles, et ta vaiksemaks keeraks. Kahjuks ei saanud ta sellest keelest aru. Ütlesin siis inglise keeles, et kuulaku kas vaiksemalt või siis klappidega. Klappe tal polnud ning nii kraamisin siis taskust enda omad välja ja pakkusin neid talle. Tema vangutas pead, sest mobiilide kõrvaklappide pistik on märksa väiksem kui standard 3,5 mm audioseadmetel. Ometigi keerati paari loo pärast muusika kinni ja venekeelsed laulud enam ei kõlanud.

Ärge nüüd arvake, et ma reageerin iga muusika mängija peale. Sugugi mitte. Ma olen ütlema läinud alles siis kui see disco on vähemalt veerand tundi kestnud ja muusika on umbes sellise tasemega, nagu keegi räägiks otse sinu kõrval. Mis puutub kõva häälega rääkijatesse, siis neile pole mõtet märkust teha. Näiteks võib tal olla kehv kuulmine ja ta ise ei tajugi, et jutud on kõrvalistele isikutele kuulda. Tõenäoliselt on sellised kõik need kõvad muusika kuulajad umbes 5 aasta pärast. Ega siis asjata ei trükita kõrvaklappide ja pleierite pakendile hoiatusi suure helivaljusega kuulamise eest.

Kolmas juhtum oli ka juba aastaid tagasi, kus noormees vaatas arvutiga filmi ning heli oli loomulikult põhja keeratud, et sõidumürast iga väikseimgi filmiheli kätte saada. Tookord pakkusin talle ka oma kõrvaklappe ning saime rõõmsalt olukorra lahendatud. Tema sai oma filmist elamuse ja mina koos teiste reisijatega vaikuses reisida.

Klapid on mul reisides alati kaasas, sest ka mulle meeldib raadiot või pleirit kuulata. Samuti on filmide vaatamine väga mõnus viis aja veetmiseks. Lisaks saad teiste ees eputada, et oled läppari omanik. Oluline on selle juures aga see, et mina kuulan seda nii vaikselt, et kuulen ka teiste juttu või telefoni helinat. Selle viimasega seoses olen näinud ka juhust kus inimesel olid klapid peas, me kõik linnas sõitjad kuulsime tema raadiot ning samuti helisevat telefoni. Üsna mitme peatusevahe jooksul jõudis see korduvalt heliseda kuid kellelgi polnud ka julgust, et sellest melomaanile märku anda. Lõpuks ta siiski kahtlustas midagi ja võttis telefoni vastu. Tõenäoliselt kõigi pilkude alla sagedase sattumise pärast.

Rahvaliidu noorte ideest rääkiv artikkel: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=18855206

Noore tüdruku reklaam tupepeegliga

(NB. WordPress censorship ehk wordpressi tsensuur on siia juurde lisatud pildid eemaldanud.)

Vaatasin üle 800 päeva osta.ee aadressi ja sattusin lehele, kus müüdi günekoloogilist riistvara ning selle kõrvale näidati väikeste laste reklaame. Igati maitselage kui 9 aastane tüdruk teatab: mõtlen välja tulevikuasju, ning selle kõrval tupes tegutsemise tööriist. Enne seda väikest tüdrukut oli olnud selline algklasside poiss, kes tahtis saada – üllatus küll, turvameheks.

Teiseks tahtsin öelda, et reklaami paigutamisega internetis on mindud absoluutselt liiale. Rahajumalat muidugi rõõmustab raha kummardamine ja kasumi korjamine.

Kolmandaks tuli täna pressiteade, et Eesti internetimeedia firma Moonfish Media uueks omanikuks on Euroopa juhtiv online kauplemisplatvormide omanik Tradus Limited, mis omakorda kuulub rahvusvahelisele meediafirmale Naspers. Tõenäoliselt pole 98 % lugejatest sellest firmast midagi kuulnudki. Pole hullu, sest ka mina ei teadnud kuni tänaseni, et Moonfish Media omab juhtivaid online portaale Eestis (Osta.ee, KV.ee) kui Leedus (Aruodas.lt, Edomus.lt, Skelbiu.lt).

Tervitan siis seda Osta.ee seltskonda, kes tuli turule Che Guevara pilte bussidele kleepides ja nüüd on mandunud sekslelude vahendajaks. No palju õnne teile!

Pressiteate tekst:

Eesti internetimeedia firma Moonfish Media uueks omanikuks on Euroopa juhtiv online kauplemisplatvormide omanik Tradus Limited, mis omakorda kuulub rahvusvahelisele meediafirmale Naspers. Tradus omandas ettevõttest 51 % optsiooniga osta täielik osalus järgmise 3 – 4 aasta jooksul. Moonfish Media tänane juhtkond jätkab ettevõtte igapäevast juhtimist. Ettevõtte müümisel nõustas Moonfish Media omanikke investeerimispank GILD Bankers.

Moonfish Media asutaja ja nõukogu liige Raivo Hein on sõlmitud tehinguga väga rahul: ”Meil on tõeliselt hea meel saada rahvusvahelise Tradus grupi osaks, kuna meie internetimeedia lahendused sobivad ideaalselt Traduse tänast teenuste portfelli täiendama. Samuti ootan põnevusega koostööd Traduse meeskonnaga, sest nende kogemusega suudame Moonfishi äri veel enam edasi viia.”

„Tähelepanuväärne on, et selle tehinguga sisenes meie turule maailma üks suurimaid interneti- ja trükimeedia ettevõtteid. Traduse omaniku, Lõuna-Aafrika Vabariigist pärit Naspersi viimase poole aasta käive oli näiteks tooduna 1,5 miljardit dollarit. See näitab, et Eesti võib küll väike olla, kuid siiski atraktiivne suurtele tegijatele!“

Tehingut korraldanud GILD Bankersi partner Tarmo Jüristo lisas:” Meil on samuti hea meel, et Eesti üks edukamaid internetimeedia ettevõtteid on leidnud kõrgetasemelise rahvusvahelise investori. Oleme kindlad, et sellest koostööst sünnib veel mitmeid uusi põnevaid projekte.”

Moonfish Media omab juhtivaid online portaale nii Eestis (Osta.ee, KV.ee) kui Leedus (Aruodas.lt, Edomus.lt, Skelbiu.lt).

Tradus Limited omab online kauplemiskeskkondi 12 Euroopa riigis, sealhulgas enamusosalust Poola internetimeedia ettevõttes Gadu-Gadu ja osalust Venemaa juhtivas veebikeskkonnas Mail.ru. Hiljuti omandas Tradus Limited`i rahvusvaheline meediafirma Naspers, mis pakub laias ulatuses elektroonilise ja trükimeedia teenuseid üle maailma.

GILD Bankers on Balti juhtiv sõltumatu investeerimispank, millel on kontorid Eestis, Lätis, Leedus, Ukrainas, Bulgaarias ja Ühendkuningriigis. GILD Bankers nõustab ettevõtete ühinemisi ja ülevõtmisi, korraldab kapitali kaasamistehinguid, juhib alternatiivseid fonde ja pakub privaatpangandusteenust. GILD Bankersi grupp annab tööd üle 80 inimesele.

Täiendav info:

Raivo Hein

Moonfish Media nõukogu liige

President teab 1939. a. riigireetjaid

Kuulasin täna Kuku raadiost 11.00 ja 12.00 vahel saadet, kus külaliseks oli Eesti Vabariigi president. Ilves ajas palju üleolevas toonis iba kuid üks lause pani mind mõtlema ja tõenäoliselt peaksin ka nõustuma. Ta väitis nimelt, et 1934. a. Pätsi ja Laidoneri riigipööre tõi kaasa selle, et 1939. a. ei peetud lääneriikide hulgas Eestit enam demokraatlikuks riigiks ega pakutud abi nagu seda tehti Soomele. Meid ei peetud ka päris totalitaarseks riigiks kui suuri naabreid idas või Kesk-Euroopas kuid kindlasti mitte seaduslikul rajal liikujateks. Seega peaksin näiteks 23. veebruaril Pätsi austamist nimetama hoopis riigi hukutaja kummardamiseks. Mina ei tahaks olla see inimene, kelle tegude ja hilisema otsustamatuse pärast kaotas Eesti 10 protsenti oma inimestest tapetute ja küüditatutena. Saatel on ka kordus, kuid aega vaadake ise saatekavast.

Galojan astus 1. jaanuaril Reformierakonnast välja

Eelmisel sügisel Eesti Euroopa Liikumiselt rahada kõrvalepanemisega vahele jäänud reformikast vargaplika Anna-Maria Galojan ei kuulugi enam Reformierakonda.  Eile toimunud MTÜ erakorralisel üldkoosolekul kinnitati tema vastu nõudeid summas 817 623,74 krooni millest 125 000 on tagastatud. Imelikud kombed neil seal reformiparteis. Ainult meesvargad leiavad igakülgse toetuse näiteks eurovoliniku kohal olev Suli Kallas, kuid seelikukandjad jäetakse omapäi.

Ablaste õgardite maa, see Ameerika

Ajukääbikute häälekandja (Postimees) võõraslaps (elu24.ee) tõi “väga olulise” teadmise maailma kiireimast kanatiibade õgardist – väikest kasvu Sonya Thomas´st. Pole vist vaja öeldagi, et kiiruse peale õgimise võistlusi korraldatakse ainult ühes riigis – USAs. Tuntum sellistest on kahtlemata hot-dogide õgimine, kus oli aastaid edukas ka üks kõhna asiaat. Ka Sonya on asiaat, immigrant. Kas võib olla seost nende riiki hiilimise viisi ja hilisema eduka õgimise vahel?

USAs Buffalos toimunud praetud kanatiibade söömise võistluse võitis kõhn ja väikest kasvu Sonya Thomas.

44 kilogrammi kaaluv naine sõi 12 minutiga ära 173 kanatiiba, kirjutab Yahoo news.

Naise rivaalideks olid põhiliselt suurt kasvu ja tugevad mehed.

«Sonya Thomas sõi kokku ära 2,35 kilogrammi kanatiibu, edestades kõiki oma 12 meessoost konkurenti,» sõnas võistlus pressiesindaja Brian Kahle.

40-aastane Sonya Thomas püstitas ka 2004. aastal kanatiibade söömise rekordi, süües siis 12 minutiga ära 161 kanatiiba.

Rahvusvaheliste söömisvõistluste edetabelis on ta oma rekorditega viiendal positsioonil.

Toimetas Inna-Katrin Hein http://www.elu24.ee/?id=2176

Liis Lass vabanes orja märgist?

Kuuldavasti on Liis püüdnud vabaneda oma seljale tehtud tätoveeringust VALLO. Sellist nime kandis tema üks eelmisi voodikaaslasi või voodisoojendajaid. Olen ka varem tätoveeritud inimesi pidanud ühiskonna alamklassidest pärinevateks (ajalooliselt kohtas tätoveeringut sadamakõrtsides meremeestel ja litsidel koos neetide ja muu atribuutikaga) kuid see on ikkagi omaette tase, lasta tätoveeringuks teha inimese nimi. Ajaloost jälle paralleeli tuues, siis oli orjapidajatel komme ka oma loomi ja orje omaniku nimega märgistada. Mida muud see Liisi tätoveering siis oli kui omanik Vallo Arumäe jäetud märk, mis oli hoiatusena märkamiseks kõigile tahakeeramise sooviga isastele – need augud pole vabad, hoidke eemale.

Uudist lugesin SLÕhtulehest (http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=239682), kes tsiteeris Naistelehte, kus info pärines tõenäoliselt mõnelt “lähedaselt sõbrannalt.”

Nagu arvata võiski, läksid kommentaarides käibele üsna räiged ütlused. Lisan ka siia mõned vaimukamad.

kallima nimi kehale tätoveerida on maailma kõige lollim tegu

Aga pärast vanaduses hea neid kõiki meenutada, need nagu pagunid õlgadel.

mitte et ta ise oleks porikärbes vaid ta on see asi, mille peal porikärbsel meeldib kõige rohkem olla…ponjal?

Äkki õmmeldi nahk kah tagasi – vot siis on puhas beibe.

kõrini sellest ufonäoga mõrrast juba

Läheb Liis arsti juurde ning seletab, et
tal on tunne, et ta on mingi megabeib.
Arst küsima, et kas olete modell?Kunstnik?Laulja?
Liis vastu, et ei, kõige tavalisem kinnisvaramaakler.
Arst hakkab naerma, et ärge muretsege.Ei ole te mingi megabeib,
vaid kõige tavalisem lits.

liis lass on vaese mehe karmen kass

milleks nii palju vaeva pidi nägema nime VALLO kustutama, mingi porikärbse asemele laskma teha?Lihtsam oleks olnud vallole paar kriipsu juurde tätoveerida ja oleks saanud FALLOS.See riistapuu on ju ometi igal mehel olemas ja seejärel vaheta neid kasvõi iga päev.

Lassi Liisi otsaesine on kui porikärbeste lennuväli, sinna mahub kirjutada terve pika nimekirja, kellega on tal tulnud elus aeleda. Ei tea, kas need mehed on täis või laksu all olnud, sest kuidas sa muidu nii koleda eidega koos suudad olla?

mitte megabeib vaid gigalits

Idikast lita kujutab ette,et ta on kohalik staar…
Tegelt on ta kange kusehäda sitahäda seljas.
ilge mõrd…

No kas siis tõesti pole enam millestki muust kirjutada,kui sellest mõttetust,ilma ajudeta läbikepitud litsist.Vastik on juba lehte lugeda,kui sellest lollist blondiinist juttu tehakse.Väkkkk!!!!

Liisi aju on küll pähklikoore suurune ja muidugi siililegi selge,et meedia kasutab seda ära…

kallima …nime kinnitasid käele või käevarrele ainult n õ u k a ajal vangid…

Igal külal peab ikka olema oma lits ja narr-siis saab alati nalja ja….

no on kakuke kahe tiku otsas! nägu nigu pannkook peas, millelt linatakk alla ripub… megabeib?! irw, irw, irw

Kohutavalt inetu larhv.

ta juuksepiir algab kuskilt pea lae keskelt kui keegi veel märganud pole
kondine lits raisk

kui seda peletist megabeibeks nimetada,siis selle soperdise autorit võiks megatolaks nimetada,kui ikka tõesti millestki kirjutada pole,joo õlut