Leidsin EPL-ist nupu bussijaama petistest. Sama rahaküsimist arutasin eile siin blogis, ning sellest kirjutasid ka Sirje ja Teller. Tundub, et ajakirjanikud on hakanud blogisid tõsiselt võtma, sest Dumbuser kahtlustab Ekspressi lausa idee varguses.
Esiteks Ekspressi artikli idee vargus. See jätab mind külmaks sest ma pole möödunud aasta aprillist ühtegi Eesti Ekspressi ostnud. Boikotin ja totaalselt. Seega ei oska ma öelda, kas Dumbuseri tekstid on kirjatsura abil muutunud kasumit tootvaks intellektuaalseks omandiks. Teatavasti saab intellektuaalse omandi alla liigitada ka ideed ja nende lahtikirjutused.
Teiseks olen ma mõnevõrra nördinud EPL-i käitumisest, kes kasutas artiklis blogijatest rääkides mõistet „linlased räägivad.“ Olen seisukohal, et kui julged ideed ümber jutustada, siis julge ka algallikale viidata. Antud juhul siis soovitusele rahaküsijaga minna otse piletikassa juurde ja alles seal anda väidetavasti piletist puudu jääv rahasumma.
Linlased räägivad , et autobussijaama rahaküsijad on muutunud eriti agressiivseks. Üha rohkem bussijaamast läbi käinud linlasi kinnitab, et nad on sattunud “hädasolijate” otsa. Tavaliselt ütleb rahaküsija, et tal on paarkümmend krooni puudu kojusõiduks ja näitab olemasolevat summat. Ainus võimalus neist lahti saada on kutsuda nad kassasse piletit ostma – siis läheb küsijal kodusõit meelest.
EPL-i bussijaama rahakerjuste teemaline artikkel: http://www.epl.ee/artikkel/425972
Filed under: varia |
Ainus jumal on RAHA ja Pank on tema Prohvet 
EPL hakkab kohe ka puugiteemast kirjutama, kuid mulle saadeti vähemalt viisakas kiri, et “tere, toimetuses märkasime, et teie blogis oli juttu…” ja et kas ma oleksin nõus kommentaari andma jne.
Naljakas 🙂
See, et blogardid võtavad ajalehest teemasid ja neid lahkavad ja käsitlevad, on justkui normaalne ja igati tervitatav.
Aga kui ajalejhd sama teevad,siis on kõigil kohe püksid märjad suurest paanikast ja laubal veresooned suurest vihast pungis. Õiglus võiks ikka võidutseda, eks 😉
Ja samas ei pruugi need materjalid üldse blogidest pärit olla. Ka foorumites lahatakse täpselt neidsamu teemasid täpselt sama innukalt. Need bussijaamades raha kerjavad alkassid ja narkarid on väga aktuaalne teema nii kodututes, perekoolis, delfis jne. Võib-olla on need ideed sealt pärit?
Miks arvata, et blogid maailma naba on?
Näiteks: ajalehed on kasumi teenimisele orienteeritud äriettevõtted, blogijad üldjoontes lugejate pealt aga raha ei teeni. Blogijad on ajalehest loetud artiklite eest maksnud, kas siis reklaami vaatamise või paberkandja hinna näol, samas kui ajaleht, võttes mingeid ideid blogidest, ei maksa selle eest midagi.
No aga las nad käsitlevad samu teemasid, mis rahvast huvitab ilmselgelt. Ega keegi sinu taskust sellepärast raha ära ei võta ju.
Ma saaks aru, kui kopeeritakse terveid tekstilõike ja rikutakse seadust sellega.
Aga “idee” vargus? Kuidas sa mingit sellist blogerdamise ideed üldse varastad, need rongijaamades savuraha kerjavad kalkarid pole ju mingi pommuudis? 😀
Idee on tegelikult sama moodi intellektuaalne omand ja seadusega kaitstud. Ja loomulikult blogija ei kaota rahaliselt – aga ajakirjanik teenib. Teenib ilma ise vaeva nägemata kellegi teise ajude pealt. Veidi nõme minu meelest. Rääkimata sellest, et ajakirjanduseetika ei ole meil mitte olematu, vaid suisa miinusmärgiga.
Selle teemaga on seotud ka see kirjutis:
Oot, aga ajakirjanik ju ainult võtab idee, millest kirjutada, mitte ei kopeeri blogija teksti.
Pseudoprobleem minu arvates.
Blogijad kirjutavad iga päev sajal erineval teemal, ajalehed läheksid pankrotti kui nad neid kõiki teemasid hakkaksid paaniliselt vältima.
Lõpuks saaks lehest lugeda ainult… Horoskoopi.
Eetika ei ole pseudoprobleem – oleks siis, et need ajakirjanikud viitaksid algallikale, me ei pahandakski. Aga praegusel juhul on see tegu lihtsalt alatu. Rääkimata sellest, et seaduses on sätestatud, et võõra materjali kasutamine on tavainimesele lubatud siis, kui algallikale korrektselt viidatakse – ja kui eesmärgiks on raha teenimine (nagu ajakirjanikul) tuleb saada ka autori luba. Või on seaduserikkumine pseudoprobleem? Sama loogika järgi võiksime me kõik linnas 90 km/h sõita ja väita, et kui keegi selle kallal iniseb, on see pseudoprobleem.
Ja selles konkreetses loos ei kopeerinud ajakirjanik teksti – aga hiljuti oli juhus, kus ajakirjanik kasutas ühe blogi materjale ja väitis artiklis, nagu oleks blogi autoriga intervjuu teinud – ja söandas veel tema sõnu veidi väänata ka. Otse loomulikult oli blogi autor, kes tegelikult polnud sellest ajakirjanikust kunagi midagi kuulnudki, hiljem väga pahane.